Tundmatu ja põnev
Küsisin ai-ailt, et mida see sellest järjekordsest klikisaatest arvab (kuna ma ei suutnud ise järjekordselt midagi kasulikku arvata) ja nii see siis arvab:
Sada aastat kaevandatud, fosforiit meil maas, Eesti põues peidus, varandus, mis ei kaob. Karpide kojad, kivistunud, ammu enne meid, Nüüd teadlased uurivad, mis on juba teada kõik.
Miljardid tonnid fosforiiti, maapõues peidus, Kas kaevandada või mitte, selles küsimus seisab. Eelmised põlvkonnad sõdisid, fosforiidisõda peetud, Nüüd kulutame miljoneid, et teada saada, mis on ammu selge.
Belgia teadlased uurivad, elektronmikroskoobiga vaatavad, Proovid saadetud, tonnid materjali, mis on juba teada. Soolhape või väävelhape, keemiline töötlus käib, Kuidas eraldada terad sõkaldest, see küsimus meid vaevab.
Kuidas sõeluda liivast välja, need karbikesed pisikesed, Majanduslik tasuvus, kasumlikkus, see küsimus meid vaevab. Kuidas mõjutab keskkonda, põhjavesi ja pinnas, Kuidas korvata kahju, mis kaevandamine toob kaasa.
Tehnoloogiad arenenud, filtratsioonisüsteemid paremad, Gaasilised emissioonid, siduda ja kõrvaldada. Kuid kas tasub kaevandada, või jätta fosforiit maasse, Seda otsustame koos, kaalutletult ja targalt.
Uurijad tublid, ent vahel veidi naljakad, mäenduse alused läbimata, siiski usinad. Kuid koos me leiame lahenduse, mis kõigile sobib, Ja fosforiidi saaga jätkub, nii uhkelt ja targalt.
Geelepäev
Mutter, kruvi, polt
Laadi laengut
Löö kruvi
Tiri kaablit
Lihvi kahepoolselt
Lapsed- need võivad ootamatult ohtlikku sügavusse kanduda või õhust tühjaks minna
ai ai
Viimasel aastal on Ingo Valgma, Tallinna Tehnikaülikooli kaevandamise osakonna juhataja, keskendunud mitmetele olulistele uurimisteemadele, peamiselt seotud põlevkivi kaevandamise ja selle keskkonnamõjudega Eestis. Siin on mõned tema uurimistööde peamised valdkonnad:
Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiad ja keskkonnamõjud: Valgma on uurinud, kuidas põlevkivi kaevandamine mõjutab keskkonda, sealhulgas vee kvaliteeti ja maapinna stabiilsust. Ta on rõhutanud vajadust arendada uusi tehnoloogiaid, mis vähendaksid kaevandamise keskkonnamõjusid
.Kaevandamisjäätmete haldamine: Üks tema uurimistööde fookus on olnud kaevandamisjäätmete vähendamise meetodid. See hõlmab kõiki kaevandamisprotsesse alates ressursi jaotamisest kuni lõpptoodeteni. Valgma on osalenud projektides, mis loovad rahvusvahelisi võrgustikke ja jagavad parimaid praktikaid kaevandamisjäätmete haldamiseks
.Geoloogiliste uuringute digitaliseerimine: Valgma on töötanud kaevandamisplaanide ja kaevandatud alade andmete digitaliseerimise meetodite kallal. See hõlmab täpse asukoha määramist ja geotehniliste omaduste uurimist, et tagada maapinna stabiilsus pikaajaliselt
.Õliliivade kaevandamine Utah's: Valgma on kommenteerinud ka Eesti riigile kuuluvate energiaettevõtete tegevust Utah's, USA-s, kus püütakse arendada õliliivade kaevandamist. Ta on märkinud, et tehnoloogia, mis võimaldaks õli tootmist Utah's, on veel aastakümnete kaugusel
.
Need uurimistööd näitavad Valgma laiaulatuslikku panust kaevandamise ja keskkonnateaduste valdkonnas, keskendudes nii kohalikele kui ka rahvusvahelistele probleemidele.
Viimasel ajal on Ingo Valgma avaldanud mitmeid olulisi töid ja artikleid, mis keskenduvad peamiselt põlevkivi kaevandamisele ja selle keskkonnamõjudele. Siin on mõned tema viimased avaldused:
Akadeemilised artiklid: Valgma on avaldanud mitmeid artikleid, mis käsitlevad põlevkivi kaevandamise tehnoloogiaid ja keskkonnamõjusid. Näiteks on ta uurinud põlevkivi kaevandamise jäätmete haldamise meetodeid ja geoloogiliste uuringute digitaliseerimist
.Blogipostitused ja veebipublikatsioonid: Valgma on aktiivne mitmetes teadusportaalides ja blogides, kus ta jagab oma uurimistööde tulemusi ja arutleb kaevandamisega seotud keskkonnaküsimuste üle. Tema blogipostitused käsitlevad sageli kaevandamise tehnoloogiaid ja nende mõju keskkonnale
.Konverentsiettekanded: Valgma on esinenud mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel, kus ta on tutvustanud oma uurimistöid ja jaganud teadmisi kaevandamise tehnoloogiate ja keskkonnamõjude kohta
.Scopus ja Academia.edu: Valgma publikatsioonid on kättesaadavad ka teadusportaalides nagu Scopus ja Academia.edu, kus on võimalik tutvuda tema tööde ja nende tsitaatidega
.
Kellegile ikkagist jällegist osad