Artikkel: Tähelepanuväärne tehisjärv
TÄHELEPANUVÄÄRNE TEHISJÄRV
Järved kaovad sageli inimtegevuse tõttu. Inimesed rajavad ka uusi - tehisjärvi.
Alljärgnev on lühike ülevaade seniajani vähe tuntud, kuid ainulaadsest ja suuremat
tähelepanu väärivast tehisjärvest Viivikonna põlevkivikarjääris, endise Viivikonna küla
alal. Viivikonna küla hävis viimases sõjas. Viimased elanikud Oja ja Orgulas (sealt
pärinevad ka näitleja Orgulase juured) olid sunnitud lahkuma 1960ndate aastate keskel
sinna rajatava põlevkivikaevanduse tõttu. Küla nimetati Vana-Viivikonna külaks ja küla
endine nimi anti enne sõda rajatud karjääriasulale. Pärastsõjajärgsele karjäärile pandi
aga nimeks Viivikond (õige oleks olnud Viivikonna).
Järv on umbes 400 m pikk ja 30-40 m lai. Põhja-, loode- ja lõunakallas külgnevad
vahetult kaevandatud alaga e tehispinnasega, keskosas ümbritseb ida- ja läänekallast
mäetöödega rikkumata ala (Viivikonna küla). Põlevkivikarjääride kaevandatud aladel on
ka teisi veega täitunud kaeveõõsi - tehisjärvi. Viimaste veepinnatase on võrdne
karjääri põhjas kujundatud veetasemega. Kirjeldatava järve veepind on umbes 6 m
kõrgemal järve kõrval asuva kaevandatud ala veetasemest.
Järv tekkis juhuslikult. 1950date aastate algul rajati põlevkivi kaevandamiseks umbes
1500 m pikkune põhja-lõuna sihil olev tranðee. Kaevandamisel põhjast lõunasse jõuti
750 m pärast rikketsooni, kus põlevkivikihind puudus tranðee umbes 400 m pikkuses
osas. Kaevandamine tuli lõpetada häiretsooni piiril. Tranðeesse paigutati kattekivimeid,
mida tõsteti rohkem kui üks kord ümber, et suhteliselt väikese ekskavaatoriga saaks
põlevkivi paljandada. Ümbertõstmise käigus segunesid põlevkivi katvad paekivimid ning
viimast katvad savi-liiv ja moreen. Kaevandatavast alast lõuna poole jääv tranðeeosa
suleti umbes 50-60 m laiuse tammiga. Tamm osutus vettpidavaks ja tranðee täitus
veega. Tehisjärve äärde kujunes puhkekoht.
1960ndate aastate keskel tekkis vajadus kaevandada rikketsoonist lõunapoole jäänud
põlevkivi. Selleks aga oleks tulnud tranðeest vesi välja pumbata ehk tehisjärv
likvideerida. Tolleaegne peainsener otsustas järve osaliselt päästa ja säilitada see
tranðeeosas, kus põlevkivi ei olnud. Tamm ehitati vette seekord juba teadlikult
segatud ja tihendatud kattekivimitest. Töö tehti ekskavaatoriga, mille kopa maht oli 10
m3 ja noole pikkus 60 m (ka praegu töötavad Viivikonna karjääris samasugused
ekskavaatorid). Sellise ekskavaatoriga sai ehitada 30 m laiuse tammi. Lõunapoolne osa
pumbati tühjaks. Tamm osutus vettpidavaks ja järv säilis. Sel aastal saab järv oma
praeguses suuruses 34 aasta vanuseks.
Kuna vee pumpamisel tekitatud alanduslehter mõjutab Kurtna maastikukaitseala
veereiimi, tegid TTÛ teadurid 1991. aastal Vasavere mattunud ürgoru veereiimi
kaitseks ja parandamiseks ettepaneku muuta seniajani kasutatavat põlevkivi
paljandamis- ja kaevandamistehnoloogiat. Allakirjutanute osavõtul on välja töötatud
vajalikud tehnoloogiad. Neid kontrolliti ASis Maves hüdrogeoloogilise modelleerimise
tarkvara ModCad ja ModFlow abil. Modelleerimise tulemused olid head. Uue tehnoloogia
kasutamine võimaldaks vähendada põlevkivikadusid ja parandaks oluliselt Kurtna
maastikukaitseala veereiimi.
Aastatega on tehisjärve ümbrus oluliselt muutunud. Järve ümber kasvavad rohttaimed,
põõsad ja puud. Tehiskeskkonda on kohati raske ära tunda. Möödunud suvel õnnestus
karjäärist leida ainult üks inimene, kes järve tekkelugu teadis (ekskavaatorijuht S.
Naumov). Järv ja selle ümbrus võiks huvi pakkuda mitme eriala esindajaile -
limnoloogidele, bioloogidele, metsameestele, hüdrogeoloogidele, mäemeestele jt. Järve
tehiskaldad on tõendusmaterjaliks oskusliku puistangumoodustamisega tehtud
veetõkkest, mille veepidavus on palju kordi suurem kui looduses oleval tervikul
(inimtegevusest rikkumata kivimite massiivil). Järve ümbruses võib leida kaevandatud
ja rekultiveeritud metsaalasid. Järve lähedal on mitmesuguse tehnoloogiaga
9/18/13 www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1998/1_1998/vesiloo.htm
www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1998/1_1998/vesiloo.htm 2/2
moodustatud sisepuistanguid (sh puistanguid, mis moodustati kattekivimite tagurpidi
paigutamisel - moreen põhjas ja sellel kattev paekivi). Nimetatud alade taimestiku
arenemist on kahtlemata huvitav jälgida. Uurimist vajaksid ka vee omaduste muutused.
Järv ja selle ümbrus on seda väärt, et järv saaks nime ja see kantaks Eesti järvede
nimekirja.
