Allikukivi koopad asuvad poolteist kilomeetrit Kilingi-Nõmmest ida pool vana ja uue maantee vahel Allikukivi ürgoru nõlvas. Koobas on looduskaitse all ja kantud Eesti Ürglooduse Raamatusse. Koopa pikkus on 33 m ja see kujutab endast ümarat grotti läbimõõduga kuni 6 m ja kõrgusega umbes 2,5 m. Seintel esineb omapäraseid looduslikke skulptuure. Loodepoolse seina alt voolab välja ojake ja suundub kitsasse 11 m pikkusesse käiku, mida mööda saab teise grotti, mis on 9 m lai ja 2 m kõrge. Alikukivi koopad on ainulaadsed oma sopilisusega, mis on tingitud paljudest püstlõhedest liivakivis.
Allikukivi koopasse olnud sissepääs ka vanasti, selgub 1890.a. kirja pandud muistendist: Allikukivi mäe all elanud vaimud, kes käinud allika juures asunud suurest avausest väljas linnu ja nägemuste kujul inimesi kimbutamas. Kord katsunud nad isegi Saarde kirikut kividega puruks pilduda. Hiljem olla mitu Allikukivi vabriku töölist koopasse kaduma jäänud ning seetõttu lastud koopa sissepääs sulgeda. 20. sajandi alguses töötanud kalevivabriku ajal oli koopast lähtuva allika peal uhke sammastega teeliste joogiveekoht.
Johannes Piiperi reisikirjast 10.06.1934 / Rännates mööda Pärnumaad 2005
