Tranšee on suur kraav mis moodustub kihtmaavara kaevandamisel (vaalkaevandamisel). Tranšeed nimetati esimese Vabariigi ajal kaevikuks. Tavakeeles tehakse seda ka tänapäeval.
Avamistranšee rajatakse kaevandamata alale maavarakihi või -keha avamiseks. Avamistranšee võib jääda veotranšeeks, milles hakkavad kallurid sõitma. Lõiketranšee rajatakse kahe veotranšee vahele, et hakata kaevandama jaoskonnas - siis muutub lõiketranšee kaevandamistranšeeks. Kaevandamistranšees on astangud ja alaastangud vastavalt eraldi väljatavate katendi- ja maavarakihtide arvule. Lihtsustatult on tranšee läbilõige trapetsikujuline. Karjääri küljel, loodusliku maapõue ehk mäemassiiviga külgneval alal paiknev tranšee on külgtranšee. Lõputranšee on kaevandamistranšee, mis on alles jäänud pärast kaevandamise lõpetamist.
Fosforiidikarjääri lõputranšee:
Aidu karjääri tranšee (kaevetranšee, kaevandamistranšee):
Fasforiidikarjääri veotranšee:
Fosforiidikarjääri külgtranšee:
