16

 

• Buldooser (16)
• Mõiste (16)

Mõned mäemõisted

Mõned mäemõisted

Karjäär

Karjäär on avakaevandamise ehk pealmaakaevandamise koht või ettevõte, mis kaevandab maa peal nii, et maavara katvad või piiravad kivimid eemaldatakse enne maavara väljamist. "Maa peal kaevandamine" on tinglik, sest tegelikult kaevandatakse ikka maa sees, aga seda on maa pealt näha. Avakaevandamise kohta on kasutatud ka mõistet "lahtine kaevandamine", mis sisuliselt on õige, kuid vastandub "kinnisele" kaevandamisele, mis tekitab segadust ja seetõttu ei ole hea mõiste. 

Nimetus karjäär on pärit sõnast carrière, quarrei, карье́р, quarry, quareia, quarreria, quadrare, quadrus. See tähendab ruutu ehk ruudukujulist auku, mis kivimurdmisel tekib. Karjääri mõiste on tehnoloogia arenedes hakanud tähistama suuremat ja tehnoloogilisemat pealmaakaevandamise kohta kui kivimurd. Kivimurdu tähistab inglise keeles quarry aga karjäär on kas surface mine või pit või open cast. Oluline on tähele panna, et mõisted ei vasta üks-ühele, vaid sõltuvad kaevandamise tehnoloogiast, kohast, kultuurist, keelest jpm.

"Pealmaakaevandus" võiks tähistada pealmaakaevandamise kohta, kuid kuna kaevandus tähistab allmaakaevõõntes kaevandamist, siis on "pealmaakaevandus" segadust tekitav ja halb mõiste. Parem mõiste on karjäär. (Analoogiline probleem on saia ja leivaga - sai ei ole leib, kuid sai on mingis kontekstis leivatoode ja võileib)

Karjäär, mitte kivimurd:

Oli kunagi kivimurd, kuid muutus lõhkamise ja mehhaniseerimise tõttu karjääriks (inglise keeles võib olla nii quarry kui surface mine):  

Karjäär, mis on liivaauk, kuid ei ole kivimurd ega quarry vaid pit (mille taga, maa sees on kaevandus, see mida läbi liiva näha ei ole):  

Ajalooline kivimurd, mis ei jõudnud saada karjääriks, kuid mille üldnimetus on siiski karjäär:

Karjääride pildialbum:

Inimkäik

Inimkäiguks või lihtsalt käiguks nimetatakse kallakat allmaakaeveõõnt, mis on rajatud inimeste liiklemiseks. Inimkäigud rajatakse harilikult rööbiti bremsbergidega, tõstekallakutega, kaldšahtidega ja liugudega, sest neis kaeveõõntes on inimeste liiklemine keelatud (juhul, kui kaevist transporditakse konveieriga, on inimeste liiklemine lubatud).

Kraav

Kraav on avatud kaeveõõs, millel võrreldes oma suure pikkusega on väike laius ja sügavus ning sellel on harilikult trapetsikujuline põiklõige. 

Veekõrvalduskraavi kaudu juhitakse vett. Kui kraavi lang on väike ja selle laius ning sügavus võimaldavad aeglast veevoolu, siis saab kraavi kasutada ka settebasseinina. 

 

Allmaakaeveõõs

Allmaakaeveõõs on selline maapõue rajatud (läbindatud) horisontaalne või kaldkaeveõõs, mille läbindamisel kaeveõõne kattekivimeid ei ole eemaldatud. Šahti, šurfi ja ja puuraugu puhul kattekivimid eemaldatakse, kuid kuna enamus kaeveõõnest on rajatud ilma katte- ja külgkivimeid eemaldamata, siis nimetatakse ka neid kaeveõõsi allmaakaeveõõnteks. Samuti eemaldatakse horisontaal- või kaldkaeveõõnte suudmete piirkonnas kattekivimeid, kuid enamus kaeveõõnest on rajatud maapõue ilma kattekivimeid eemaldamata. 

Strekk

Strekk on horisontaalne kaeveõõs, mis on rajatud maavara kihti. Strekki kasutatakse maavara, kaevise ja vahendite ning seadmete veoks, tuulutuseks ja veekõrvalduseks. Nimi tuleb saksakeelsest otsesuunas rajatud kaeveõõnest. (Strecke) 

 

Paremad ja halvemad mõisted

IV

Kivimurd

Kivimurd on karjäär, kus murtakse kive. Inglise keeles on kivimurd quarry (mõiste pärineb ruudukujuliselt august, mis kivimurdmisel tekib). Kivimurd ehk quarry võib olla ka kaevanduses aga Eestis allmaakivimurdu ei ole. 

Eesti mõistes on kivimurrud lubjakivimurrud, merglimurrud ja dolokivimurrud ehk paemurrud - need kus käsitsi kaevandatakse või kaevandati. Suuri ja suurel määral mehhaniseeritud lubjakivi-, dolokivi ja merglikarjääre ei nimetata kivimurdudeks vaid karjäärideks mis on täpsemalt aukkarjäärid.

Põlevkivikarjäär, turbaväli ja savi-, liiva- ja kruusaauk ei ole quarry. Need on open-cast, peat field ja pit. 

Mõisted

Minu mäeõpikud

IV IV

Allmaavesi

Allmaavesi - kaevandusse kogunenud või kaevandusest väljuv vesi.

• Mis paistab kaevandusest maa peale
• Kaevandusvesi

Tranšee

Tranšee on suur kraav mis moodustub kihtmaavara kaevandamisel (vaalkaevandamisel). Tranšeed nimetati esimese Vabariigi ajal kaevikuks. Tavakeeles tehakse seda ka tänapäeval.

Avamistranšee rajatakse kaevandamata alale maavarakihi või -keha avamiseks. Avamistranšee võib jääda veotranšeeks, milles hakkavad kallurid sõitma. Lõiketranšee rajatakse kahe veotranšee vahele, et hakata kaevandama jaoskonnas - siis muutub lõiketranšee kaevandamistranšeeks. Kaevandamistranšees on astangud ja alaastangud vastavalt eraldi väljatavate katendi- ja maavarakihtide arvule. Lihtsustatult on tranšee läbilõige trapetsikujuline. Karjääri küljel, loodusliku maapõue ehk mäemassiiviga külgneval alal paiknev tranšee on külgtranšee. Lõputranšee on kaevandamistranšee, mis on alles jäänud pärast kaevandamise lõpetamist. 

Fosforiidikarjääri lõputranšee:

Aidu karjääri tranšee (kaevetranšee, kaevandamistranšee):

Fasforiidikarjääri veotranšee:  

Fosforiidikarjääri külgtranšee:

Veekogur

Veekogur on kaeveõõs mis on karjääri või tranšee põhjas või streki või šahti põhjas ehk sumbas. Veekogurist pumbatakse sinna kogunenud vesi välja, et kaeveõõned oleksid kuivad. Kui pumpamine või vee ärajuhtimine lõpetatakse, siis täitub veekogur ja kaeveõõs veega.
Mõned näited veekoguritest:

Mäepeedia

IV

Mäenduse põhimõisted, nii paremad kui halvemad

IV