Abiks neile, kel on vaja kasutada mäenduse mõisteid
"Keskkonnamõju hindamise kirjanduses puudub ühtne või isegi valdavalt omaksvõetud
mõistestik. Väga levinud on mõistete kasutamine sisu täpsustamata (defineerimata),
nende sisu osaline kattuvus, lahknevus või kasutamine hoopis erinevas
tähenduses. Samasugune puudus on omane ka teistele keskkonnakorralduse instrumentidele,
nt keskkonnariski hindamisele, mis veelgi raskendab eri valdkondade
vahelist suhtlemist. Segadust võimendab õigusaktide väljenduste ebaselgus ja kalduvus
defineerida termineid erinevalt erialast, mida õigusakti reguleerimisalas kasutatakse.
..
on impact põhjuse tähenduses, mõju kui tagajärge
tähistab effect. See tekitab segadust, kuna KMH kirjanduses on need sünonüümid. Ka KeHJS kasutab
väljendit „mõju keskkonnale”, mis seondub põhjusega. Natura hindamise juhendis (Aunapuu
& Kutsar, 2013: 43) mainitakse „ mõjudest tingitud muutuste” all vee kvaliteedi muutust, nagu oleks
viimane mõju tagajärg, mitte mõju ise. Selline teguviis on taunitav, sest loogiliselt korrektse arutluse
üks tingimus on samasuse reegli järgimine: üht ja sama sõna/väljendit tuleb (ühe ja sama arutluse
kestel) kasutada ühes ja samas tähenduses (Meos, 2003)."
