"tagasitäitmine" on tõlge terminist "backfilling". Inglise keeles tähistab backfilling kaevandamisel kaeveõõne täitmist või materjali, mis on kaeveõõnest võetud ja sinna tagasi paigutatud.
Eesti keeles on backfilling "täitmine", e. kaevandamise puhul kaeveõõne täitmine, mille puhul võib kasutada kas kaeveõõnest saadud materjali või ka töötlemisprotsessi läbinud või ka võõrast materjali. Kuna mäenduses tähistatakse läbindamis- ja koristusprotsesse samuti liikumissuuna järgi, siis "edasitäitmine" oleks kas nonsenss või muutähenduslik, nii ka "tagasitäitmine".
"Tagasitäitmine" on sama vilets termin nagu "kaevandus" karjääri mõistes, "kopp" ekskavaatori mõistes, "kaeveluba" kaevandamisloa mõistes ja "rekka" veoauto mõistes.
Kaevandusmaht on halb ja vale väljend. See võiks tähendada kaevanduse mahtu ehk seda mahtu, kuhu mahub õhk ja vesi, kaevurid, masinad, kaevis jm mis kaevandusse mahub või võiks mahtuda.
Tegelikult tahetakse ilmselt rääkida kaevandamise mahust või toodangumahust.
Kaevandusviis on viis mis kõlab kaevanduses. See võib olla näiteks laul "Glückauf" Kui "keavandusviisi" kasutatakse kaevandamisviisi mõistes, siis on tegu veaga, e. viletsa mõistega.
Kas veespordikeskust tehakse karjääridesse või karjääri? Või kas nn Aidu fjordid on karjäärides või karjääris?
Karjääriks nimetatakse ala, kus kaevandab ettevõte. Ettevõttel võib olla ka mitu ala ja siis võib neil aladel olla erinev nimi ehk karjääre võib olla mitu. Võib olla ka üks karjäär mille sees kaevandavad mitu ettevõtet. Seega asi võib olla segane ja olukord võib muutuda.
Aidus ei ole karjääre vaid on üks karjäär kus on mitu tranšeed.
Aidust põhjas oli kunagi ammu ka Kohtla karjäär ja idas oli ka kunagi Kohtla karjäär mis kuulus hoopis Kohtla kaevandusele.
Aidus ei ole kaevanduskanalit. Kaevanduskanal on vilets mõiste kuna sellest ei ole üheselt aru saada mis see on. Aidus ei ole kaevandust. Aidu karjääri all on käigud mida kasutati veekõrvalduseks ja nimetati veekõrvaldusstrekkideks. Kaevanduses, näiteks Aidu karjäärist idas ja lõunas asuvas Kohtla või Ojamaa kaevanduses on küll strekkide põhjas kraavid või sooned, mida mööda vett juhitakse ja mida võiks nimetada kaevanduse kanaliteks aga ei nimetata kuna kanali mõõtmed on pigem suured kui väikesed.
Killustik on purustatud kivim või ka purustatud tehiskivi mis koosneb nurgelistest tükkidest. Kruus on kivimite murenemisel tekkinud ja ümardunud osakestest koosnev sete. Killustik ja kruus erinevad tekke, kaevandamise ja kasutamise protsesside ning omaduste pooles. Sõna "kruus" kasutamine "killustiku" mõistes on halb keelekasutus, kuna tekitab tavapärast arusaamatust ja segadust.
Toitur on masin, mis toidab purustit või mõnda teist kaevise töötlemisseadet. Tavaliselt koosneb toitur punkrist ja vibro- või plaatkonveierist. See, kas punkrit peetakse toituri osaks, sõltub punkri mahust ja eraldatusest. Söötur on tõlketermin, mida ei ole õige kasutada toituri mõistes, küll aga kasutatakse seda näiteks paberiseadmetes paberisööturi mõistes.
Pealmaakaevandamine on kaevandamismoodus, mille puhul kaevandatakse karjääris, väljal või veekogu pinnalt. Kaevandamiseks rajatakse pealmaakaeveõõned, mis kokku moodustavad karjääri. Pealmaakaevandamine on vastand terminile - allmaakaevandamine, tähistades kaevandamiskohta. Mõiste lühendamise ja eestindamise käigus on kasutusele võetud mõiste avakaevandamine, mis = pealmaakaevandamine.
Kasutusse on jäänud mitmeid mõisteid mis ei ole head ja tekitavad segadust ( lahtine kaevandamine, avatud kaevandamine, maapealne kaevandamine, karjääriviisiline kaevandamine, avamaa kaevandamine, avamaa kaevandus, avamaakarjäär). Nende mõistete kasutamine tehnoloogilises kontekstis on mittesoovitav.
Mõistet "kaevandusjärgne" kasutatakse ilmselt "kaevandamisjärgse" mõistes, selgitades, mis toimub pärast kaevandamist. Kuna kaevandus ei ole tegevus, vaid objekt, siis tähistaks "kaevandusjärgne" olukorda kaeveõõntes või kaevanduse territooriumil. Et ei tekiks arusaamatust, siis on õige kasutada mõistet kaevandamisjärgne ja "kaevandusjärgne" on halb termin.
"Keskkonnamõju hindamise kirjanduses puudub ühtne või isegi valdavalt omaksvõetud
mõistestik. Väga levinud on mõistete kasutamine sisu täpsustamata (defineerimata),
nende sisu osaline kattuvus, lahknevus või kasutamine hoopis erinevas
tähenduses. Samasugune puudus on omane ka teistele keskkonnakorralduse instrumentidele,
nt keskkonnariski hindamisele, mis veelgi raskendab eri valdkondade
vahelist suhtlemist. Segadust võimendab õigusaktide väljenduste ebaselgus ja kalduvus
defineerida termineid erinevalt erialast, mida õigusakti reguleerimisalas kasutatakse.
..
on impact põhjuse tähenduses, mõju kui tagajärge
tähistab effect. See tekitab segadust, kuna KMH kirjanduses on need sünonüümid. Ka KeHJS kasutab
väljendit „mõju keskkonnale”, mis seondub põhjusega. Natura hindamise juhendis (Aunapuu
& Kutsar, 2013: 43) mainitakse „ mõjudest tingitud muutuste” all vee kvaliteedi muutust, nagu oleks
viimane mõju tagajärg, mitte mõju ise. Selline teguviis on taunitav, sest loogiliselt korrektse arutluse
üks tingimus on samasuse reegli järgimine: üht ja sama sõna/väljendit tuleb (ühe ja sama arutluse
kestel) kasutada ühes ja samas tähenduses (Meos, 2003)."
Ühes kirjatöös on ühe aktuaalse vastasseisu teemal kirjutatud:
Kaevandustolmust on oluliselt mõjutatud karjääris
töötavate inimeste tervis (Tolinggi jt., 2014).
See lause võib jätta mulje, et maa seest, karjääri alt, kaevandusest tõuseb tolmusammas ja matab enda sisse karjääris töötavad inimesed. Lausega tahetakse ilmselt öelda, et mäetöödel tekkivast tolmust või kaevandamisel tekkivast tolmust...
Kaevandusala on vilets mõiste, kuna see võib selle kasutaja arvates viidata nii kaevandamise alale kui kaevanduse alale. Samas pole selge, mis asi on kaevandus - kas liivaauk või põlevkivikaevandus, või fosforiidikarjäär või turbaväli?
Fosforiidikaevandamise ala ehk täpsemalt fosforiidikarjäär ( mitte kaevandusala, kuna pildil ei ole ei kaevandust, ega kaevanduse ala ):
Turbakaevandamise ala ehk täpsemalt turbaväli või freesturbaväli või turbatootmisala ( mitte kaevandusala, kuna pildil ei ole ei kaevandust, ega kaevanduse ala ):
Seda ala võiks nimetada kaevanduse alaks, kuna tegu on fosforiidikaevanduse rikastusvabrikuga. Mäenduskeeles on see kaevanduse pealmaakompleks. Isegi siin on kaevandusala veidi nigel mõiste kuigi mööndusega võiks seda kasutada:
Lubjakivikaevandamise ala ehk täpsemalt lubjakivikarjäär mis oli kunagi kivimurd ( mitte kaevandusala, kuna pildil ei ole ei kaevandust, ega kaevanduse ala ):
Põlevkivikaevandamise ala ehk täpsemalt põlevkivikaevanduse peahoone varemed ( võib olla hädapärast kaevandusala, kuid parem on kaevandamise ala või kaevanduse ala ):
Laiemas mõistes kaevandamise ala ehk täpsemalt maagikarjääri metallurgiatehas ( mitte kaevandusala, kuna pildil ei ole ei kaevandust, ega kaevanduse ala ):
Põlevkivkaevandamise ala ehk täpsemalt kunagine põlevkivikarjäär ja põlevkivikaevandus, kus nüüd on näha õlitehas ( võib hädapärast nimetada kaevandusalaks, kuid parem on nimetada õlitehaseks või õlitööstuseks või kunagiseks kaevandamise alaks ):
Põlevkivikaevanduse peahoone varemed, mille fassaadile oli kirjutatud sõna "kaevandus" okupantide keeles. Seda võib hädapärast nimetada kaevandusalaks, aga parem on lihtsalt kaevandus või kaevanduse ala või kaevandamise ala. Siin on hoone kui sissepääs kaevandusse ehk allmaakaevõõntesse (allmaakäikudesse) ja hoone kui ettevõte, mis omab allmaakaeveõõsi.:
Lubjakivikaevandamise ala ehk täpsemalt lubjakivikarjäär ( mitte kaevandusala, kuna pildil ei ole ei kaevandust, ega kaevanduse ala ):
Vesi voolab karjäärist kaevandusse. Tegu on karjäärialaga aga ka kaevanduse alaga, sõltuvalt kontekstist:
