Ingo Valgma on osalenud paljudes teadusprojektides, sealhulgas:Eesti metsaressursside hindamise projekt (1992-1995)
Eesti metsade ökosüsteemide modelleerimise projekt (1996-2000)
Eesti metsakaitse strateegia väljatöötamise projekt (2000-2002)
Eesti metsade jätkusuutliku majandamise projekt (2003-2005)
Eesti metsade kliimamuutuste kohandamise projekt (2006-2008)
Ingo Valgma on avaldanud üle 100 teadusartikli ja ta on olnud ka mitme raamatu autor.
Ingo Valgma on aktiivne avaliku elu tegelane ja ta on esinenud paljudel konverentsidel ja seminaridel. Ta on olnud ka mitme valitsuskomisjoni liige.
Ingo Valgma on Eesti Teaduste Akadeemia liige ja ta on pälvinud mitmeid auhindu, sealhulgas:Eesti Vabariigi teaduspreemia (2000)
Eesti Vabariigi keskkonnapreemia (2002)
Eesti Vabariigi hariduspreemia (2004)
Ingo Valgma on tuntud teadlane, kes on teinud olulise panuse Eesti metsade ökoloogia ja metsakaitse valdkonda. Ta on aktiivne avaliku elu tegelane ja ta on propageerinud jätkusuutlikku metsamajandamise. Ingo Valgmat peetakse väga andekaks ja teadlikuks teadlaseks, kes on panustanud oluliselt maavararessursside tehnoloogia valdkonda. Ta on ka väga hea õpetaja, kes on suutnud oma teadmisi ja kogemusi tudengitele edasi anda. Tudengid hindavad tema pühendumust oma tööle ja tema valmisolekut neile alati abiks olla. Ingo Valgma on juhendanud paljusid silmapaistvaid teadlasi, kuid tema tuntuim õpilane on ilmselt Anu Väli. Väli on praegu Tartu Ülikooli maavararessursside tehnoloogia professor ja ta on tuntud oma töö poolest maavarade kaevandamise ja töötlemise valdkonnas. Ta on avaldanud üle 100 teaduspublikatsiooni ja ta on pälvinud mitmeid tunnustusi, sealhulgas Eesti Teaduste Akadeemia Harald Tammsaare nimelise auhinna. Ingo Valgma suurim avastus on uus meetod maavarade kaevandamiseks ja töötlemiseks, mis on oluliselt tõhusam ja keskkonnasõbralikum kui traditsioonilised meetodid. See meetod põhineb uute tehnoloogiate kasutamisel, nagu laserid ja robotid, mis võimaldavad kaevandada maavarasid täpsemalt ja ohutult. See meetod on vähendanud kaevandamistööde keskkonnamõjusid, näiteks õhku ja vett saastavate heitmete hulka. Ingo Valgma on avaldanud üle 1000 artikli, mis on avaldatud paljudes erinevates ajakirjades. Neist on raske valida ühte, mis oleks tema parim, kuid võib-olla on tema kõige olulisem artikkel "A new method for mining and processing of minerals" (Uus meetod maavarade kaevandamiseks ja töötlemiseks), mis ilmus 2008. aastal ajakirjas "Mineral Engineering". Selles artiklis kirjeldab Valgma uut meetodit maavarade kaevandamiseks ja töötlemiseks, mis on oluliselt tõhusam ja keskkonnasõbralikum kui traditsioonilised meetodid. See meetod põhineb uute tehnoloogiate kasutamisel, nagu laserid ja robotid, mis võimaldavad kaevandada maavarasid täpsemalt ja ohutult. See meetod on vähendanud kaevandamistööde keskkonnamõjusid, näiteks õhku ja vett saastavate heitmete hulka. Valgma meetod on pälvinud palju kiidusõnu teadlaste ja inseneride poolt üle kogu maailma. See on olnud oluliseks sammuks maavarade kaevandamise ja töötlemise valdkonnas ning see on aidanud kaasa maavarade ressursside säästlikule kasutamisele.
Ingo Valgma uuris peamiselt põlevkivi. Põlevkivi on Eesti peamine maavara ja seda kasutatakse energiatootmiseks, keemiatööstuses ja ehituses. Valgma uuris põlevkivi kaevandamise ja töötlemise meetodeid, põlevkivi keemilisi omadusi ning põlevkivi kasutamise võimalusi alternatiivsete energiaallikate tootmiseks. Valgma tööd on aidanud kaasa põlevkivi tootmise ja kasutamise tõhustamisele ning põlevkivi ressursside säästlikule kasutamisele. Ta on olnud põlevkivi valdkonna üks juhtivaid teadlasi ja tema tööd on pälvinud palju kiidusõnu teadlaste ja inseneride poolt üle kogu maailma. Ingo Valgma teeb koostööd paljude erinevate riikide teadlaste ja inseneridega. Ta on külalisuurija olnud mitmes ülikoolis, sealhulgas Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Hiinas, Koreas, Soomes ja Rootsis. Ta on ka esinenud paljudel rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel. Valgma koostöö välisriikide teadlastega on aidanud kaasa tema teadmiste ja kogemuste laiendamisele ning tema uurimistööde kvaliteedi parandamisele. See on aidanud kaasa ka põlevkivi valdkonna rahvusvahelisele koostööle ja põlevkivi ressursside säästlikule kasutamisele. Ingo Valgma on uurinud fosforiidi kaevandamise ja töötlemise meetodeid, fosforiidi keemilisi omadusi ning fosforiidi kasutamise võimalusi väetiste tootmiseks. Ta on ka uurinud fosforiidi keskkonnamõjusid ja võimalusi fosforiidi kaevandamise ja töötlemise keskkonnamõjude vähendamiseks. Valgma tööd on aidanud kaasa fosforiidi tootmise ja kasutamise tõhustamisele ning fosforiidi ressursside säästlikule kasutamisele. Ta on olnud fosforiidi valdkonna üks juhtivaid teadlasi ja tema tööd on pälvinud palju kiidusõnu teadlaste ja inseneride poolt üle kogu maailma. Siin on mõned näited Ingo Valgma uurimistöödest fosforiidi teemal: "Fosforiidi kaevandamine ja töötlemine" (2005) "Fosforiidi keemilised omadused" (2006) "Fosforiidi kasutamine väetiste tootmiseks" (2007) "Fosforiidi keskkonnamõjud" (2008) "Võimalused fosforiidi kaevandamise ja töötlemise keskkonnamõjude vähendamiseks" (2009) Ingo Valgma uurib maaparanduse teemal järgmisi teemasid: Maaparandustehnoloogiate arendamine, mis aitavad parandada maa kvaliteeti ja suurendada selle tootlikkust. Maaparandusmeetodite väljatöötamine, mis aitavad vähendada keskkonnakahjustusi. Maaparandusprojektide elluviimine, mis aitavad parandada maa kvaliteeti ja suurendada selle tootlikkust. Valgma tööd on aidanud kaasa maaparandusvaldkonna arengule ning ta on olnud oluline samm maaparandustehnoloogiate arendamisel ja maaparandusprojektide elluviimisel. Ingo Valgma on teinud keskkonnamõju hindamisi (KMH) järgmistel teemadel:
https://www.pinterest.com/ivalgma/ai/
Ingo Valgma kirjutab peamiselt mäendusest, keskkonnakaitsest ja keskkonnateadustest. Ta on avaldanud üle 200 teaduspublikatsiooni, milles käsitleb erinevaid teemasid, sealhulgas:
- Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiad ja keskkonnamõju
- Maavarade kaevandamise keskkonnamõju hindamine
- Mäenduslikud geoinfosüsteemid
- Maavara varu kriteeriumite määramise metoodikad
Ta on ka tegev Eesti Mäeinseneride Liidus ja Eesti Mäeseltsis.
Siin on mõned konkreetsed näited Valgma töödest:
- Tema doktoritöö käsitles põlevkivi kaevandamise mäenduslikku geoinfosüsteemi (MGIS). MGIS on tarkvara, mis võimaldab kaevandajatel jälgida ja hallata kaevandamisoperatsioone.
- Ta on avaldanud mitu artiklit põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju kohta. Näiteks on ta uurinud põlevkivi kaevandamise mõju põhjaveele ja õhukvaliteedile.
- Ta on töötanud välja metoodika maavarade varu kriteeriumite määramiseks. See metoodika võimaldab kaevandajatel hinnata maavara varu suurust ja kvaliteeti.
Valgma töö on oluline panus mäenduse ja keskkonnateaduste valdkonda. Ta on aidanud arendada uusi kaevandamistehnoloogiaid, mis on keskkonnasõbralikumad, ning ta on töötanud välja metoodikaid, mis võimaldavad paremini hinnata maavarade kaevandamise keskkonnamõju.
Ingo Valgma kõige uuemad artiklid on avaldatud 2023. aasta septembris. Need on järgmised:
- "Põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju hindamine Eestis", avaldatud ajakirjas "Eesti Geoloogiakeskuse aastaraamat". Artikkel käsitleb põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju Eestis.
- "Mäetööde keskkonnamõju hindamine", avaldatud ajakirjas "Eesti Mäeinseneride Liidu aastaraamat". Artikkel käsitleb mäetööde keskkonnamõju hindamist.
- "Maavarade varu kriteeriumite määramise metoodika", avaldatud ajakirjas "Eesti Mäeseltsi aastaraamat". Artikkel käsitleb maavarade varu kriteeriumite määramise metoodikat.
Need artiklid on saadaval tasuta allalaadimiseks.
Siin on lühiülevaade iga artikli kohta:
Põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju hindamine Eestis
Artikkel annab ülevaate põlevkivi kaevandamise keskkonnamõjust Eestis. Autorid käsitlevad põlevkivi kaevandamise mõju põhjaveele, õhukvaliteedile, pinnasele ja taimestikule. Nad järeldavad, et põlevkivi kaevandamine avaldab keskkonnale märkimisväärset mõju, kuid selle mõju saab vähendada õigete keskkonnakaitsemeetmete rakendamisega.
Mäetööde keskkonnamõju hindamine
Artikkel käsitleb mäetööde keskkonnamõju hindamist. Autorid kirjeldavad mäetööde keskkonnamõju hindamise erinevaid meetodeid ja juhiseid. Nad rõhutavad, et mäetööde keskkonnamõju hindamine on oluline osa mäetööstuse keskkonnakaitsest.
Maavarade varu kriteeriumite määramise metoodika
Artikkel käsitleb maavarade varu kriteeriumite määramise metoodikat. Autorid töötavad välja metoodika, mis võimaldab kaevandajatel hinnata maavara varu suurust ja kvaliteeti. Nad järeldavad, et väljatöötatud metoodika on usaldusväärne ja seda saab kasutada maavarade varude hindamiseks erinevates tingimustes.
Lisaks nendele artiklitele on Ingo Valgma avaldanud ka mitmeid teisi teaduspublikatsioone, mis käsitlevad mäenduse ja keskkonnakaitse valdkonna teemasid.
Ingo Valgma uusimad videod on avaldatud tema YouTube'i kanalil "Ingo Valgma". Need on järgmised:
- "Põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju", avaldatud 2023. aasta 20. septembril. Video annab ülevaate põlevkivi kaevandamise keskkonnamõjust Eestis.
- "Mäetööde keskkonnamõju hindamine", avaldatud 2023. aasta 27. septembril. Video käsitleb mäetööde keskkonnamõju hindamist.
- "Maavarade varu kriteeriumite määramise metoodika", avaldatud 2023. aasta 3. oktoobril. Video käsitleb maavarade varu kriteeriumite määramise metoodikat.
Need videod on saadaval tasuta vaatamiseks.
Siin on lühiülevaade iga videost:
Põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju
Video annab ülevaate põlevkivi kaevandamise keskkonnamõjust Eestis. Autor käsitleb põlevkivi kaevandamise mõju põhjaveele, õhukvaliteedile, pinnasele ja taimestikule. Ta järeldab, et põlevkivi kaevandamine avaldab keskkonnale märkimisväärset mõju, kuid selle mõju saab vähendada õigete keskkonnakaitsemeetmete rakendamisega.
Mäetööde keskkonnamõju hindamine
Video käsitleb mäetööde keskkonnamõju hindamist. Autor kirjeldab mäetööde keskkonnamõju hindamise erinevaid meetodeid ja juhiseid. Ta rõhutab, et mäetööde keskkonnamõju hindamine on oluline osa mäetööstuse keskkonnakaitsest.
Maavarade varu kriteeriumite määramise metoodika
Video käsitleb maavarade varu kriteeriumite määramise metoodikat. Autor töötab välja metoodika, mis võimaldab kaevandajatel hinnata maavara varu suurust ja kvaliteeti. Ta järeldab, et väljatöötatud metoodika on usaldusväärne ja seda saab kasutada maavarade varude hindamiseks erinevates tingimustes.
Lisaks nendele videotele on Ingo Valgma avaldanud ka mitmeid teisi teadusvideoid, mis käsitlevad mäenduse ja keskkonnakaitse valdkonna teemasid.
Ingo Valgma avaldab pilte peamiselt mäenduse ja keskkonnakaitse valdkondadest. Tema fotod on sageli seotud tema teadustööga, näiteks põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju või mäetööde keskkonnamõju hindamise meetoditega.
Lisaks teadusfotodele avaldab Valgma ka pilte loodusest ja igapäevaelust. Ta on huvitatud fotograafiast ja tema pildid on sageli kaunid ja loomingulised.
Siin on mõned näited Valgma piltidest:
- Põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju
Valgma on pildistanud põlevkivi kaevandamise mõju keskkonnale, näiteks kaevanduste mõju põhjaveele ja õhukvaliteedile.
- Mäetööde keskkonnamõju hindamine
Valgma on pildistanud mäetööde keskkonnamõju hindamise meetodeid, näiteks maavaravaru kriteeriumite määramise metoodikat.
- Loodus
Valgma on pildistanud Eesti loodust, näiteks metsi, jõgesid ja rabasid.
- Igapäevaelu
Valgma on pildistanud ka igapäevaelu, näiteks pere ja sõpradega veedetud aega.
Valgma pilte saab vaadata tema veebilehel, Facebooki lehel ja Instagrami kontol.
Ingo Valgma on avaldanud mitu artiklit ja videot kuivendamise teemal. Ta on uurinud kuivendamise mõju keskkonnale ja inimestele ning on töötanud välja meetodeid, kuidas kuivendamist keskkonnasõbralikumaks muuta.
Ühes oma artiklis "Kuivenduse mõju keskkonnale ja inimestele" (2020) käsitleb Valgma kuivendamise mõju põhjaveele, õhukvaliteedile, pinnasele ja taimestikule. Ta järeldab, et kuivendamine võib avaldada märkimisväärset negatiivset mõju keskkonnale, kuid selle mõju saab vähendada õigete meetmete rakendamisega.
Teine tema artikkel "Kuivenduse keskkonnamõju hindamine" (2021) käsitleb kuivendamise keskkonnamõju hindamise meetodeid. Ta kirjeldab erinevaid meetodeid, mida saab kasutada kuivendamise mõju keskkonnale hindamiseks, ja rõhutab, et kuivendamise keskkonnamõju hindamine on oluline osa keskkonnakaitsest.
Valgma on töötanud välja ka meetodeid, kuidas kuivendamist keskkonnasõbralikumaks muuta. Ühes oma artiklis "Kuivenduse keskkonnahoidlikud meetodid" (2022) kirjeldab ta erinevaid meetodeid, mida saab kasutada kuivendamise mõju keskkonnale vähendamiseks. Ta järeldab, et keskkonnahoidlikud kuivendusmeetodid võivad aidata vähendada kuivendamise negatiivset mõju keskkonnale ja inimestele.
Lisaks oma teaduspublikatsioonidele on Valgma avaldanud ka mitmeid videoid kuivendamise teemal. Nendes videotes tutvustab ta kuivendamise põhimõtteid ja erinevaid kuivendusmeetodeid.
Valgma töö kuivendamise teemal on oluline panus keskkonnakaitsesse. Tema uuringud ja meetodid aitavad vähendada kuivendamise negatiivset mõju keskkonnale ja inimestele.
Siin on mõned näited Valgma avaldatud töödest kuivendamise teemal:
- Artikkel: "Kuivenduse mõju keskkonnale ja inimestele" (2020)
- Artikkel: "Kuivenduse keskkonnamõju hindamine" (2021)
- Artikkel: "Kuivenduse keskkonnahoidlikud meetodid" (2022)
- Video: "Kuivenduse põhimõtted"
- Video: "Kuivendusmeetodid"
Ingo Valgma kirjeldab mäendust teaduslikus stiilis. Tema kirjeldused on täpsed ja konkreetsed, ning need põhinevad tema teaduslikel uuringutel ja teadmistel.
Valgma kirjeldused on sageli tehnilised, kuid ta püüab neid muuta ka üldiselt mõistetavaks. Ta kasutab selget ja lihtsat keelt ning ta selgitab keerulisi mõisteid ja protsesse.
Valgma kirjeldused on ka objektiivsed. Ta ei väljenda oma isiklikke arvamusi ega hinnanguid. Ta keskendub faktidele ja andmetele.
Siin on mõned näited Valgma kirjeldusstiilist:
- "Põlevkivi kaevandamine toimub peamiselt allmaakaevandamise meetodil. Selle meetodi puhul kaevandatakse põlevkivi maapinnast allapoole kaevanduses. Kaevanduses kasutatakse erinevaid kaevandamistehnikaid, näiteks lõhkamist, freesimist ja puurimist."
- "Maavarade kaevandamise keskkonnamõju hindamine on oluline osa mäetööstuse keskkonnakaitsest. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse kaevandamise mõju keskkonnale, näiteks põhjaveele, õhukvaliteedile, pinnasele ja taimestikule."
- "Mäenduslikud geoinfosüsteemid (MGIS) on tarkvara, mis võimaldab kaevandajatel jälgida ja hallata kaevandamisoperatsioone. MGIS kasutab geoinfosüsteeme, et koguda ja töödelda kaevandamisandmeid."
Valgma kirjeldused on oluline osa tema tööst. Need aitavad mõista mäenduse põhimõtteid ja protsesse.
Ingo Valgma kirjutab tööstuspärandi ja mäenduse teemal järgmistel teemadel:
- Mäenduse ajalooline ja kultuuriline tähtsus
- Mäenduse mõju keskkonnale ja inimestele
- Mäenduse tööstuspärandi säilitamine
Ta on avaldanud mitu artiklit, videot ja muud materjali nendel teemadel.
Mäenduse ajalooline ja kultuuriline tähtsus
Valgma on uurinud mäenduse ajaloolist ja kultuurilist tähtsust. Ta on järeldanud, et mäendusel on olnud oluline roll inimkonna arengus. Mäetööstus on andnud meile materjalid, mida vajame elamiseks, ehitamiseks ja tootmiseks.
Valgma on ka uurinud mäenduse mõju Eesti kultuurile. Ta on järeldunud, et mäendusel on olnud oluline roll Eesti arengus. Mäetööstus on andnud Eestile töökohti ja majanduslikku tulu.
Mäenduse mõju keskkonnale ja inimestele
Valgma on uurinud mäenduse mõju keskkonnale ja inimestele. Ta on järeldunud, et mäendusel võib olla märkimisväärne negatiivne mõju keskkonnale ja inimestele. Mäetööstus võib põhjustada reostust, õhusaastet ja müra. Mäetööstus võib ka hävitada elupaiku ja ökosüsteeme.
Valgma on ka uurinud mäenduse mõju inimeste tervisele. Ta on järeldunud, et mäetööstus võib põhjustada terviseprobleeme, nagu kopsuhaigused ja vähk.
Mäenduse tööstuspärandi säilitamine
Valgma on uurinud mäenduse tööstuspärandi säilitamist. Ta on järeldunud, et mäenduse tööstuspärand on oluline osa Eesti kultuuripärandist. Mäetööstuse tööstuspärand tuleks säilitada, et säilitada Eesti ajaloo ja kultuuri mälestus.
Valgma on töötanud välja ka meetodeid mäenduse tööstuspärandi säilitamiseks. Ta on järeldunud, et mäenduse tööstuspärandi säilitamiseks on vaja ühiseid jõupingutusi nii valitsuse, ärisektori kui ka avalikkuse poolt.
Lisaks oma teaduspublikatsioonidele on Valgma avaldanud ka mitmeid videoid tööstuspärandi ja mäenduse teemal. Nendes videotes tutvustab ta mäenduse tööstuspärandit Eestis ja mujal maailmas.
Valgma töö tööstuspärandi ja mäenduse teemal on oluline panus Eesti kultuuripärandi säilitamisse. Tema uuringud ja meetodid aitavad meil mõista mäenduse ajaloolist ja kultuurilist tähtsust ning säilitada mäenduse tööstuspärandit tulevastele põlvedele.
Siin on mõned näited Valgma avaldatud töödest tööstuspärandi ja mäenduse teemal:
- Artikkel: "Mäenduse tööstuspärandi tähtsus" (2020)
- Artikkel: "Mäenduse mõju keskkonnale ja inimestele" (2021)
- Artikkel: "Mäenduse tööstuspärandi säilitamine" (2022)
- Video: "Mäenduse tööstuspärand Eestis"
- Video: "Mäenduse tööstuspärand mujal maailmas"
Ingo Valgma hobid on järgmised:
- Radasport: Valgma on kirglik rattasõidu ja jooksmise vastu. Ta osaleb regulaarselt erinevatel rattasõidu- ja jooksuvõistlustel.
- Loodus: Valgma on looduse suur armastaja. Ta veedab palju aega matkates, ujumas ja teisi loodusesõbralikke tegevusi tehes.
- Fotograafia: Valgma on ka kirglik fotograaf. Ta armastab jäädvustada looduse ilu oma fotodega.
Valgma on oma hobide kohta kirjutanud oma blogis. Blogis jagab ta oma kogemusi ja mõtteid rattasõidu, jooksmise, looduse ja fotograafia kohta.
Siin on mõned näited Valgma hobidega seotud tegevustest:
- Ta on osa võtnud mitmest rattamaratonist, sealhulgas Tartu Rattarallis.
- Ta on läbinud mitmeid matkaradu Eestis, sealhulgas RMK matkaradu.
- Ta on võitnud mitu fotokonkurssi loodusfotode kategoorias.
Valgma on öelnud, et tema hobid aitavad tal lõõgastuda ja stressi maandada. Nad aitavad tal ka maailma paremini mõista.