Ingo Valgma: Keelekõrv

Kuvatud on postitused sildiga Keelekõrv. Kuva kõik postitused

Geelepäev

Tross, kaabel, köis
Mutter, kruvi, polt
Laadi laengut
Löö kruvi
Tiri kaablit
Lihvi kahepoolselt
Lapsed- need võivad ootamatult ohtlikku sügavusse kanduda või õhust tühjaks minna

Kellegile ikkagist jällegist osad

Inimeste osad ja osad inimesed

https://kultuur.err.ee/640872/keelesauts-oigekiri-pole-ju-koll

Ja kui juba mitmus kõneks tuli, siis käänatakse ikka osa inimesi või osa inimestest lahkus varem mitte osad inimesed lahkusid varem. Osal lastest olid õpikud koju jäänud mitte osadel lastel olid õpikud koju jäänud. See hulka näitav sõna osa jääb ainsusesse. On väljendatud ka arvamust, et keeleõpetus on liiga õigekeelsuskeskne. Võib-olla peab see kooliprogrammi puhul paika, kuid ka seal ju tuleb mingil hetkel siiski ka õigekiri selgeks saada ja need, kes juba avalikkuses esinevad, ei saa loomingulisuse kõrval ka õigekirjast üle ega ümber.

Ees märk x

https://eki.ee/wp-content/uploads/2024/03/Kuidas-hoiduda-kantseliidist.pdf

https://arhiiv.eki.ee/dict/ametnik/index.cgi?Q=eesm%C3%A4rgiks&F=M&C06=et

Iga päev kantse liidi selt

https://kultuur.err.ee/950839/keelesauts-miks-igapaevaselt

https://eki.ee/wp-content/uploads/2024/03/Keerukast-klaariks.pdf

Varasemaliselt

Varasemaliseliselt viisil

Varasemalt

Kohesemalisemalt

kellegil

Mis milline?

✐ Tähenduses 'mis' on vene keele mõjuline. Nimisõnale viitavad siduvad sõnad on kes ja mis, mitte aga milline.

Fosforiit on kindlates fosforiidikaevandustegijate kätes

https://jupiter.err.ee/1609535576/osoon-virumaa-veed-puhtaks

Igasugune kaevandustegevus mõjutab

ühe veepideme Kunda jõe, Toolse ja ka olemasoleva aru lõunakaevanduse

Kaevandustegevus mõjutaks otseselt piirkonna põhjavett

Allmaa kaevanduse korral kuivendatakse eelkõige veekihti, milles kaevandus asub

2023. aastal kogu riigis kasutatud põhjaveest kulus 79 protsenti. Just kaevanduste kuivendamisel.

Praeguseks loodusesse sulandunud Maardu karjääris käis kaevandustegevust läbi nõukogude aja j

Ja seda me tegelikult praegu ka aru lõunakaevanduse ümber näeme,

Üks asi on see, et jah, et ma teen kaevanduse siia ma tean, palju on vaja kaevanduses veetaset alandada, et saaks seda.

fosforiidimaksumus on nii suur kaevandusmaksumus veetõkkemaksumus

Otse kantslist

Täna oleme me ootel, et kasutada ära seda soodsat toetuste maastikku.

Varasemalt

niiöelda

maastik

eee

äää

paraku

teema on laual

toimepööre

säilenõtkus

Ennem mölli sisse ja

varasemalt mölli välja ja

toimeta selle dokumendiga

varasemalt

Ennem

järgselt

niiöelda

laual

varasemalt

täna

Varesemalt

https://arhiiv.eki.ee/dict/ametnik/index.cgi?F=M&Q=varasemalt https://kultuur.err.ee/858963/keelesauts-varasemalt-voi-varem

"Kaia Kanepi on ka varasemalt maailma esireketit võitnud." "Pealinnas on varasemaltki noortejõugud tegutsenud." Taolisi lauseid kohtab ikka ja jälle. Need panevad kohe mõtlema. Miks öeldakse "varasemalt" ja mitte "varem"?

"Varasemalt" on ilmselgelt pikem ja kohmakam sõna, kuid sellegipoolest eelistatakse kõneleda ülikoolides "varasemalt kaitstud väitekirjadest", firmade "varasemalt tehtud töödest" ja poliitikute "varasemalt peetud läbirääkimistest".

Teatavasti on keeles olemas ajamäärus ja viisimäärus. Kui ajamäärus vastab küsimusele "millal?", siis viisimäärus vastab küsimustele "kuidas?" ja "mil viisil?".

Võib-olla on "varasemalt" rohkelt levinud seetõttu, et see kõlab sarnaselt viisimäärustega, näiteks sõnadega "kiiremalt" või "aeglasemalt". Vahest arvab mõni kõneleja, et sõnaga "varasemalt" väljendab ta mingit tegevuse viisi ehk n-ö varem tegemise viisi. Lähemalt vaadates on aga näha, et selle sõnaga väljendame ikkagi millegi tegemise aega. Seega on lihtsama ja lühema sõna kasutamine igati asjakohane ja kokkuvõtteks võime tõdeda, et parem on "varem".