I kaitsekategooriana kaitse alla võetud liigid

I kaitsekategooriasse kuuluvad liigid, kes on haruldased ja inimtegevuse tõttu hävimisohus ning esinevad vähestes tihti üksteisest isoleeritud elupaikades. 

Kokku kuulub I kategooriasse 64 liiki, nendest sõnajalgtaimi 10, katteseemnetaimi 19, sammaltaimi 4, seeni 9, samblikke 1, selgrootuid loomi 1 ja selgroogseid 20 liiki.

§ 1.  I kaitsekategooria taimeliigid

  (1) I kaitsekategooria sõnajalgtaimed (Pteridophyta) on:

1) põhja-raunjalg	Asplenium septentrionale;
2) rohe-raunjalg	Asplenium viride;
3) haruline võtmehein	Botrychium matricariifolium;
4) virgiinia võtmehein	Botrychium virginianum;
5) sudeedi põisjalg	Cystopteris sudetica;
6) karedahambane osi	Equisetum x trachyodon;
7) muda-lahnarohi	Isoetes echinospora;
8) ogane astelsõnajalg	Polystichum aculeatum;
9) Brauni astelsõnajalg	Polystichum braunii;
10) odajas astelsõnajalg	Polystichum lonchitis.

  (2) I kaitsekategooria katteseemnetaimed (Angiospermae) on:

1) kollane käoking	Aconitum lasiostomum;
2) liiv-hundihammas	Astragalus arenarius;
3) mägi-kadakkaer	Cerastium alpinum;
4) rohekas õõskeel	Coeloglossum viride;
5) [kehtetu - RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]
6) lääne-sõrmkäpp	Dactylorhiza praetermissa;
7) Ruthe sõrmkäpp	Dactylorhiza ruthei;
8) lehitu pisikäpp	Epipogium aphyllum;
9) [kehtetu - RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]
10) nõmmluga	Juncus squarrosus;
11) ahtalehine kareputk	Laserpitium prutenicum;
12) harilik kobarpea	Ligularia sibirica;
13) silmjärvikas	Littorella uniflora;
14) nõtke näkirohi	Najas flexilis;
15) mägi-lipphernes	Oxytropis campestris;
16) mägi-piimputk	Peucedanum oreoselinum;
17) sinine kopsurohi	Pulmonaria angustifolia;
18) pisilina	Radiola linoides;
19) villtulikas	Ranunculus lanuginosus;
20) püstkivirik	Saxifraga adscendens;
21) püsiksannikas	Swertia perennis.

  (3) I kaitsekategooria sammaltaimed (Bryota) on:

1) roheline hiidkupar	Buxbaumia viridis;
2) tömbilehine tiivik	Fissidens arnoldii;
3) suur paelsammal	Metzgeria conjugata;
4) kolmis-seligeeria	Seligeria patula.

§ 2.  I kaitsekategooria seeneliigid

  I kaitsekategooria seeneliigid (Fungi) on:

1) poropoorik	Amylocystis lapponica;
2) leht-kobartorik	Grifola frondosa;
3) krookustorik	Hapalopilus croceus;
4) taigapässik	Inonotopsis subiculosa;
5) lõhe-lehtervahelik	Leucopaxillus salmonifolius;
6) roosakas tammenääts	Pachykytospora tuberculosa;
7) võrkheinik	Rhodotus palmatus;
8) lilla põdramokk	Sarcodon fuligineoviolaceus;
9) limatünnik	Sarcosoma globosum.

§ 3.  I kaitsekategooria samblikuliigid

  I kaitsekategooria samblik (Lichens) on harilik tundrasamblik (Flavocetraria cucullata).

§ 4.  I kaitsekategooria loomaliigid

  (1) I kaitsekategooria selgrootu loom (Invertebrata) on ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera).

  (2) I kaitsekategooria selgroogsed loomad (Vertebrata) on:

1) kõre	Bufo calamita;
2) rohe-kärnkonn	Bufo viridis;
3) must-toonekurg	Ciconia nigra;
4) väike-laukhani	Anser erythropus;
5) merikotkas	Haliaeetus albicilla;
6) madukotkas	Circaetus gallicus;
7) väike-konnakotkas	Aquila pomarina;
8) suur-konnakotkas	Aquila clanga;
9) kaljukotkas	Aquila chrysaetos;
10) kalakotkas	Pandion haliaetus;
11) väikepistrik	Falco columbarius;
12) rabapistrik	Falco peregrinus;
13) rabapüü	Lagopus lagopus;
13¹) niidurüdi	Calidris alpina schinzii;
[RT I 2010, 69, 519 - jõust. 01.10.2010]
14) tutkas	Philomachus pugnax;
14¹) kassikakk	Bubo bubo;
[RT I 2010, 69, 519 - jõust. 01.10.2010]
15) habekakk	Strix nebulosa;
16) siniraag	Coracias garrulus;
17) lendorav	Pteromys volans;
18) euroopa naarits	Mustela lutreola.

II kaitsekategooriana kaitse alla võetud liigid

II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kes ohutegurite jätkumisel võivad sattuda hävimisohtu.

II kategooriasse on arvatud 267 liiki, nendest sõnajalgtaimi 6, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 119, sammaltaimi 25, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 51 liiki.

II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest või kasvukohtadest võetakse kaitse alla.

 

  § 5.  II kaitsekategooria taimeliigid

  (1) II kaitsekategooria sõnajalgtaimed (Pteridophyta) on:

1) müür-raunjalg	Asplenium ruta-muraria;
2) pruun raunjalg	Asplenium trichomanes;
3) vitsosi	Equisetum x moorei;
4) alssosi	Equisetum scirpoides;
4¹) järv-lahnarohi	Isoetes lacustris;
[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]
5) koldjas selaginell	Selaginella selaginoides.

  (2) II kaitsekategooria paljasseemnetaim (Gymnospermae) on harilik jugapuu (Taxus baccata).

  (3) II kaitsekategooria katteseemnetaimed (Angiospermae) on:

1) püramiid-akakapsas	Ajuga pyramidalis;
1¹) karvane maarjalepp	Agrimonia pilosa;
[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]
2) roomav akakapsas	Ajuga reptans;
3) väike konnarohi	Alisma gramineum;
4) nurmlauk	Allium vineale;
5) Gmelini kilbirohi	Alyssum montanum subsp. Gmelinii;
6) püramiid-koerakäpp	Anacamptis pyramidalis;
6¹) emaputk	Angelica palustris;
[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]
7) salutakjas	Arctium nemorosum;
8) palu-liivkann	Arenaria procera;
9) meripuju	Artemisia maritima;
10) oja-haneputk	Berula erecta;
11) kiirjas ruse	Bidens radiata;
12) kummeli-võtmehein	Botrychium multifidum;
13) varju-püsikluste	Bromus benekenii;
14) peen jänesekõrv	Bupleurum tenuissimum;
15) turvastarn	Carex heleonastes;
16) sagristarn	Carex irrigua;
17) randtarn	Carex extensa;
18) klibutarn	Carex glareosa;
19) gallia tarn	Carex ligerica;
20) põhjatarn	Carex mackenziei;
21) jalgtarn	Carex rhizina;
22) nokktarn	Carex rhyncophysa;
23) õrn tarn	Carex disperma;
24) valge tolmpea	Cephalanthera longifolia;
25) punane tolmpea	Cephalanthera rubra;
26) madal kadakkaer	Cerastium pumilum;
27) [kehtetu - RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]
28) uimastav varesputk	Chaerophyllum temulum;
29) laialehine nestik	Cinna latifolia;
30) pori-nõiakold	Circaea lutetiana;
31) taani merisalat	Cochlearia danica;
32) kõdu-koralljuur	Corallorhiza trifida;
33) vahelmine lõokannus	Corydalis intermedia;
33¹) pehme koeratubakas	Crepis mollis;
[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]
34) kevad-ristmadar	Cruciata glabra;
35) pruun lõikhein	Cyperus fuscus;
36) kaunis kuldking	Cypripedium calceolus;
37) täpiline sõrmkäpp	Dactylorhiza cruenta;
37¹) saaremaa sõrmkäpp	Dactylorhiza osiliensis;
[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]
38) Russowi sõrmkäpp	Dactylorhiza russowii;
38¹) nõmmnelk	Dianthus arenarius;
[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]
39) aasnelk	Dianthus superbus;
40) sile tondipea	Dracocephalum ruyschiana;
41) mõru vesipipar	Elatine hydropiper;
42) rand-orashein	Elytrigia junceiformis;
43) sale villpea	Eriophorum gracile;
44) rand-ogaputk	Eryngium maritimum;
45) mets-aruhein	Festuca altissima;
46) sinine emajuur	Gentiana pneumonanthe;
47) kivi-kurereha	Geranium columbinum;
48) läikiv kurereha	Geranium lucidum;
49) niidu-kuremõõk	Gladiolus imbricatus;
50) kahar parthein	Glyceria lithuanica;
51) lõhnav käoraamat	Gymnadenia odoratissima;
52) hall soolmalts	Halimione pedunculata;
53) harilik luuderohi	Hedera helix;
54) harilik käokuld	Helichrysum arenarium;
55) harilik muguljuur	Herminium monorchis;
56) pehme mesihein	Holcus mollis;
57) loim-vesipaunikas	Hydrocotyle vulgaris;
58) mägi-naistepuna	Hypericum montanum;
59) [kehtetu - RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]
60) võsu-liivsibul	Jovibarba sobolifera;
60¹) rabaluga	Juncus stygius;
[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]
61) tömbiõiene luga	Juncus subnodulosus;
62) sale haguhein	Koeleria gracilis;
63) must seahernes	Lathyrus niger;
64) jõgi-metsriis	Leersia oryzoides;
65) soohiilakas	Liparis loeselii;
66) väike käopõll	Listera cordata;
67) vesilobeelia	Lobelia dortmanna;
68) harilik sookold	Lycopodiella inundata;
69) ainulehine sookäpp	Malaxis monophyllos;
70) harilik sookäpp	Malaxis paludosa;
71) ida-võsalill	Moehringia lateriflora;
72) siberi piimikas	Mulgedium sibiricum;
73) vahelduvaõiene vesikuusk	Myriophyllum alterniflorum;
74) vahelmine näkirohi	Najas marina subsp. intermedia;
75) liiv-esparsett	Onobrychis arenaria;
76) kärbesõis	Ophrys insectifera;
77) jumalakäpp	Orchis mascula;
78) arukäpp	Orchis morio;
79) tõmmu käpp	Orchis ustulata;
80) karvane lipphernes	Oxytropis pilosa;
80¹) kuninga-kuuskjalg	Pedicularis sceptrum-carolinum;
[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]
81) alpi võipätakas	Pinguicula alpina;
82) austria roidputk	Pleurospermum austriacum;
83) alpi nurmikas	Poa alpina;
84) rand-kirburohi	Polygonum oxyspermum;
85) juus-penikeel	Potamogeton trichoides;
86) laukapuu	Prunus spinosa;
87) palu-karukell	Pulsatilla patens;
88) salutulikas	Ranunculus nemorosus;
89) saaremaa robirohi	Rhinanthus osiliensis;
90) tume nokkhein	Rhynchospora fusca;
91) mesimurakas	Rubus arcticus;
92) rand-kesakann	Sagina maritima;
93) hanepaju	Salix repens;
94) liht-randpung	Samolus valerandi;
94¹) eesti soojumikas	Saussurea alpina subsp. Esthonica;
[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]
95) kollane kivirik	Saxifraga hirculus;
96) mustjas sepsikas	Schoenus nigricans;
97) juurduv kõrkjas	Scirpus radicans;
98) palu-põisrohi	Silene chlorantha;
98¹) madal unilook	Sisymbrium supinum;
[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]
99) tuhkpihlakas	Sorbus rupicola;
100) lamedalehine jõgitakjas	Sparganium angustifolium;
101) ujuv jõgitakjas	Sparganium gramineum;
102) lääne-sõlmhein	Spergularia media;
103) rand-soodahein	Suaeda maritima;
104) püst-linalehik	Thesium ebracteatum;
105) lamav ristik	Trifolium campestre;
106) siberi koldkaer	Trisetum sibiricum;
107) nõmm-mailane	Veronica dillenii;
108) väikeseõieline hiirehernes	Vicia lathyroides;
109) peenelehine hiirehernes	Vicia tenuifolia;
110) kõrge kannike	Viola elatior;
111) pisikannike	Viola pumila;
112) laanekannike	Viola selkirkii.

  (4) II kaitsekategooria sammaltaimed (Bryota) on:

1) [kehtetu - RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]
2) kurruline tuhmik	Anomodon rugelii;
3) õunjas bartraamia	Bartramia pomiformis;
4) kolmehõlmaline batsaania	Bazzania trilobata;
5) turd-lühikupar	Brachythecium turgidum;
6) meri-pungsammal	Bryum marratii;
7) vesi-tömptipp	Calliergon megalophyllum;
8) mustpeasammal	Catoscopium nigritum;
9) juus-kiilsirbik	Dichelyma capillaceum;
10) vesi-kiilsirbik	Dichelyma falcatum;
11) roheline kaksikhammas	Dicranum viride;
12) könttanukas	Encalypta mutica;
13) tamarisk-kariksammal	Frullania tamarisci;
14) Perssoni lõhiksammal	Lophozia perssonii;
15) kurdõhik	Neckera crispa;
16) allika-vesitiivik	Octodiceras fontanum;
17) põhja-roodik	Palustriella decipiens;
18) Oederi põikkupar	Plagiopus oederi;
19) lainjas põikkupar	Plagiothecium undulatum;
20) [kehtetu - RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]
21) [kehtetu - RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]
22) sale katiksammal	Pterogonium gracile;
23) kurdsammal	Rhytidium rugosum;
24) sinisammal	Saelania glaucescens;
24¹) meklenburgi timmia	Timmia megapolitana;
[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]
25) jäik keerdsammal	Tortella rigens;
26) suur sagarsammal	Tritomaria quinquedentata;
27) tundra vesisirbik	Warnstorfia tundrae.
[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

§ 6.  II kaitsekategooria seeneliigid

  II kaitsekategooria seened (Fungi) on:

1) sireli-lambaseenik	Albatrellus syringae;
2) lepa-kärbseseen	Amanita friabilis;
3) lehise-õõspuravik	Boletinus cavipes;
4) must hundiseenik	Boletopsis leucomelaena;
5) punajalg-kivipuravik	Boletus erythropus;
6) Fechtneri kivipuravik	Boletus fechtneri;
7) mõru kivipuravik	Boletus radicans;
8) kollane kivipuravik	Boletus suspectus;
9) soo-maamuna	Bovista paludosa;
10) lilla kukeseen	Cantharellus melanoxeros;
11) säärissirmik	Chamaemyces fracidus;
12) Bloxami punalehik	Entoloma bloxamii;
13) liiv-maakeel	Geoglossum arenarium;
14) purpur-maakeel	Geoglossum atropurpureum;
15) ebe-limanutt	Hygrophorus chrysodon;
16) tammepässik	Inonotus dryophilus;
17) kuldpiimane riisikas	Lactarius chrysorrheus;
18) roosa riisikas	Lactarius controversus;
19) ripsriisikas	Lactarius mairei;
20) värviline lehtervahelik	Leucopaxillus compactus;
21) valge sirmik	Macrolepiota nympharum;
22) kellukmürkel	Morchella semilibera;
23) luiteliudik	Peziza ammophila;
24) mugultorik	Polyporus tuberaster;
25) kroonliudik	Sarcosphaera coronaria;
[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]
26) kährikseen	Sparassis crispa;
27) sellerheinik	Tricholoma apium.

§ 7.  II kaitsekategooria samblikuliigid

  II kaitsekategooria samblikud (Lichens) on:

1) harilik tuustsamblik	Alectoria sarmentosa;
2) nõel-narmassamblik	Bryoria furcellata;
3) tera-mõhnsamblik	Bacidia biatorina;
4) kirss-mõhnsamblik	Bacidia laurocerasi;
5) kahvatu seensamblik	Baeomyces carneus;
6) rohe-tilksamblik	Biatoridium monasteriense;
7) näsa-kuldsamblik	Caloplaca verruculifera;
8) oliiv-helksamblik	Cetrelia olivetorum;
9) härma-varjusamblik	Chaenotheca cinerea;
10) vask-porosamblik	Cladonia convoluta;
11) sire-säärsamblik	Cybebe gracilenta;
12) must limasamblik	Collema nigrescens;
13) kollane virvesamblik	Dimerella lutea;
14) harilik kitsesamblik	Flavoparmelia caperata;
15) jalaka-kauss-samblik	Gyalecta ulmi;
16) männi-soomussamblik	Hypocenomyce anthracophila;
17) sõrmjas tardsamblik	Leptogium teretiusculum;
18) karvane kruupsamblik	Micarea hedlundii;
19) kääv-neersamblik	Nephroma resupinatum;
20) külm purusamblik	Ochrolechia frigida;
21) väike nõgisamblik	Parmeliella triptophylla;
22) serva-kilpsamblik	Peltigera collina;
23) hõbe-luulissamblik	Pyrenula laevigata;
24) õli-luulissamblik	Pyrenula nitidella;
25) ruske nuisamblik	Sclerophora coniophaea;
26) sale nuisamblik	Sclerophora farinacea;
[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]
27) võrk-nuisamblik	Sclerophora peronella;
28) harilik lohksamblik	Solorina saccata;
29) käsnjas lohksamblik	Solorina spongiosa;
[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]
30) valge vahasamblik	Squamarina lentigera;
31) loo-rebasesamblik	Vulpicida tubulosus;
[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]
32) Mougeot’ koldsamblik	Xanthoparmelia mougeotii.
[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

§ 8.  II kaitsekategooria loomaliigid

  (1) II kaitsekategooria selgrootud loomad (Invertebrata) on:

1) apteegikaan	Hirudo medicinalis;
2) paksukojaline jõekarp	Unio crassus;
3) eremiitpõrnikas	Osmoderma eremita;
4) väike-punalamesklane	Cucujus cinnaberinus;
5) männisinelane	Boros schneideri;
6) mustlaik-apollo	Parnassius mnemosyne.

  (2) II kaitsekategooria selgroogsed loomad (Vertebrata) on:

1) säga	Silurus glanis;
2) tõugjas	Aspius aspius;
3) harivesilik	Triturus cristatus;
4) mudakonn	Pelobates fuscus;
5) kivisisalik	Lacerta agilis;
6) järvekaur	Gavia arctica;
7) sarvikpütt	Podiceps auritus;
8) hüüp	Botaurus stellaris;
9) väikeluik	Cygnus columbianus;
10) laululuik	Cygnus cygnus;
11) soopart	Anas acuta (haudeasurkond);
12) merivart	Aythya marila (haudeasurkond);
13) kirjuhahk	Polysticta stelleri;
14) väikekoskel	Mergus albellus;
15) kanakull	Accipiter gentilis;
16) metsis	Tetrao urogallus;
17) väikehuik	Porzana parva;
18) naaskelnokk	Recurvirostra avosetta;
19) [kehtetu - RT I 2010, 69, 519 - jõust. 01.10.2010]
20) mudanepp	Lymnocryptes minimus;
21) rohunepp	Gallinago media;
22) mustsaba-vigle	Limosa limosa;
23) kivirullija	Arenaria interpres;
24) väikekajakas	Larus minutus;
25) tõmmukajakas	Larus fuscus;
26) räusktiir	Sterna caspia;
27) tutt-tiir	Sterna sandvicensis;
28) alk	Alca torda;
29) krüüsel	Cepphus grylle;
30) [kehtetu - RT I 2010, 69, 519 - jõust. 01.10.2010]
31) sooräts	Asio flammeus;
32) karvasjalg-kakk	Aegolius funereus;
33) jäälind	Alcedo atthis;
34) roherähn	Picus viridis;
35) valgeselg-kirjurähn	Dendrocopos leucotos;
36) laanerähn	Picoides tridactylus;
37) nõmmekiur	Anthus campestris;
38) randkiur	Anthus petrosus;
[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]
39) luha-sinirind	Luscinia svecica cyanecula;
40) põldtsiitsitaja	Emberiza hortulana;
41) veelendlane	Myotis daubentonii;
[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]
42) tiigilendlane	Myotis dasycneme;
43) tõmmulendlane	Myotis brandtii;
44) habelendlane	Myotis mystacinus;
45) Nattereri lendlane	Myotis nattereri;
46) suurkõrv	Plecotus auritus;
47) suurvidevlane	Nyctalus noctula;
48) kääbus-nahkhiir	Pipistrellus pipistrellus;
49) pargi-nahkhiir	Pipistrellus nathusii;
49¹) pügmee-nahkhiir	Pipistrellus pygmaeus;
[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]
50) suur-nahkhiir	Vespertilio murinus;
51) põhja-nahkhiir	Eptesicus nilssonii;
52) [kehtetu - RT I 2010, 69, 519 - jõust. 01.10.2010]
53) viigerhüljes	Phoca hispida.