Otsing

Kuvatud on postitused sildiga Vaipsoo. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Vaipsoo. Kuva kõik postitused

Turbavõtt, Iirimaa

Iirimaal ei nimetata turba võtmist kaevandamiseks, vähemalt vaipsoost mitte. Neil on küll sisemaal rabad kus freesitakse samuti kui Eestiski, kuid vaipsoo alal, Atlandi ääres nimetatakse seda tegevust turbavõtuks või turbakoristamiseks või turbalõikamiseks. Ja selle üldnimetus on põllumajandus ja sellega tegelevad põllumehed ehk farmerid.

Turvast võetakse mitmeti:

1. Punkerturvas. ( Hopper turf ) Punkermeetod. Nimetus tuleb traktori järelhaagisest mis on punker. Punker võib olla ka iseliikuv nagu allolevas videos on näha. Punkri põhjas on tigu nagu hakklihamasinal mis surub turba punkrist välja ja moodustab ribad või ristülikukujulised vorstid. See riba murdub kuivades juppideks, mis meenutavad briketti või puuhalge. See on kütteturba tegemisel eelistatuim meetod, kuna turvas on veidi kokku surutud, võttes nii vähem ruumi ja sisaldades selle ruumi kohta rohkem energiat. Samas saab valikuliselt pöördkoppekskavaatoriga ammutada, eemaldada katendit või segada turvast nii, et see kuivades liiga ära ei pudeneks. Seda võib võrrelda vorsti tegemisega. Kui vorstisegu on ühtlaselt segatud, siis tulevad kõik vorstid sarnased. Kui aga ei ole hästi segatud, siis võivad olla osa vorstidest kuivad ja laguneda. See meetod on suhteliselt säästlik kuna ammutatakse turbavälja ( turbapõllu ) servast suhteliselt väikselt alalt.

Turba ammutamine pöördkoppekskavaatoriga ja laotamine punkerlaotajaga:
Punker võib olla moodustatud ka kopast.

2. Kopaturvas, või ekskavaatorturvas ( Digger turf, bucket turf ).  See on turvas mis on lõigatud ribilise ekskavaarikopaga ja laotatud samasse maha. See on tänapäeval lihtsaim ja tavalisim meetod kui ei ole käepärast keerulisemaid masinaid. See meetod on suhteliselt säästlik kuid turvas ei ole kokku surutud, seega on selle kütteväärtus ruumalaühiku kohta väiksem ehk sama kogus energiat võtab rohkem ruumi.


3. Pressturvas. Pressturvast tehakse sarnaselt nagu punkerturvast ja sarnaselt nagu seda ka Eestis tehakse. Kettsae kujulise tööorganiga ( või pisikese paljukopalise kettekskavaatori kujulise ) lõigatakse turbaviil ja pressitakse ning laotatakse see turbaväljale. Selle masina tootlikkus on suur ja see lõikab turbasse sügava vao, dreenides turvast ja lõhkudes rohukamarat, seetõttu peetakse seda liiga jõhkraks meetodiks ehk mitte piisavalt säästvaks. Piki vagu sõites võib traktoriratas sisse vajuda. Kohalikud kutsuvad seda masinat ka vorstimasinaks. Mõnel pool on selle meetodi kasumine juba keelustatud.
4.

4. Traditsiooniline meetod. Nii kutsutakse käsitsi turba lõikamist ja laotamist. Piklike turbanugadega ( spaatli, labidaga ) lõigatakse turbaviilud kas ülalt alla või paksema turbakihi korral ka horisontaalselt ehk enda eest ja asetatakse kärusse ( või traktori platvormile ). Seejärel kärutatakse turbaviilud (piklikud pätsid) põllule kuivama.

Kuivamine. Turvas laotatakse kas eelnimetatud masinate abil või käsitsi käsikäru abil põllule kuivama. Paari päeva pärast pööratakse ribad käsitsi ümber. Mõnikord asetatakse ribad ka saatu ehk tehakse väikesed indiaanionnikesed, et tuul paremini ligi pääseks. Mõnel pool sätitakse need riita. Sõltuvalt ilmast kuivab turvas ca. 2 nädalat ja siis korjatakse see kokku.

Korjamine. Kui turbaribad on kuivanud, siis pannakse need käsitsi kottidesse ja kotid veetakse traktoriga koju või kui ribad on tugevad, siis pannakse ribad ilma kottideta kärusse ja viikse koju. Seda protsessi ei ole õnnestunud veel mehhaniseerida, nii, et korjata tuleb jätkuvalt käsitsi. Muide, turbapätsid on põllul koos lambapabulatega, mis on täpselt sama värvi, nii, et pärast päevakest turbapõllul on sama tunne ja aroom nagu pärast päevakest lambalaudas.

Vedu. Turvast veetakse traktori järelhaagises kas lahtiselt või kottides. Enne kasutati vedamiseks eesleid. Seetõttu võib näha mitmel pool nn. nostalgiaeesleid koos lammastega rohtu näksimas ja aegajalt südantlõhestavalt kisamas. Turbast tehakse ka riitasid nagu meil puuhalgudest.

Kasutamine. Selliselt võetud turvast kasutatakse kütteks kodumajapidamistes, nii nagu meil puuhalge või briketti. Enamus lääne-iirlasi kasutavad kütteks sedasama kütteturvast.

Turbaribad. Nende nimetus on Iirimaal "sod" ehk Inglismaal oleks selle otsetõlge mätas. Eesti keeles meil väljakujunenud nime ei ole, seetõttu võib neid kutsuda mitmeti - riba, tükk, vorst, jupp või päts - kuid mätas oleks eksitav.

Turbajuttu mitme külje pealt:
Pildigalerii turbavõtust:

Turbavõtt, Iirimaa

Iirimaal ei nimetata turba võtmist kaevandamiseks, vähemalt vaipsoost mitte. Neil on küll sisemaal rabad kus freesitakse samuti kui Eestiski kuid vaipsoo alal, Atlandi ääres nimetatakse seda tegevust turbavõtuks või turbakoristamiseks või turbalõikamiseks. Ja selle üldnimetus on põllumajandus ja sellega tegelevad põllumehed ehk farmerid.

Turvast võetakse mitmeti:

1. Punkerturvas. ( Hopper turf ) Punkermeetod. Nimetus tuleb traktori järelhaagisest mis on punker. Punker võib olla ka iseliikuv nagu allolevas videos on näha. Punkri põhjas on tigu nagu hakklihamasinal mis surub turba punkrist välja ja moodustab ribad või ristülikukujulised vorstid. See riba murdub kuivades juppideks, mis meenutavad briketti või puuhalge. See on kütteturba tegemisel eelistatuim meetod, kuna turvas on veidi kokku surutud, võttes nii vähem ruumi ja sisaldades selle ruumi kohta rohkem energiat. Samas saab valikuliselt pöördkoppekskavaatoriga ammutada, eemaldada katendit või segada turvast nii, et see kuivades liiga ära ei pudeneks. Seda võib võrrelda vorsti tegemisega. Kui vorstisegu on ühtlaselt segatud, siis tulevad kõik vorstid sarnased. Kui aga ei ole hästi segatud, siis võivad olla osa vorstidest kuivad ja laguneda. See meetod on suhteliselt säästlik kuna ammutatakse turbavälja ( turbapõllu ) servast suhteliselt väikselt alalt.

Turba ammutamine pöördkoppekskavaatoriga ja laotamine punkerlaotajaga:
Punker võib olla moodustatud ka kopast.

2. Kopaturvas, või ekskavaatorturvas ( Digger turf, bucket turf ).  See on turvas mis on lõigatud ribilise ekskavaarikopaga ja laotatud samasse maha. See on tänapäeval lihtsaim ja tavalisim meetod kui ei ole käepärast keerulisemaid masinaid. See meetod on suhteliselt säästlik kuid turvas ei ole kokku surutud, seega on selle kütteväärtus ruumalaühiku kohta väiksem ehk sama kogus energiat võtab rohkem ruumi.


3. Pressturvas. Pressturvast tehakse sarnaselt nagu punkerturvast ja sarnaselt nagu seda ka Eestis tehakse. Kettsae kujulise tööorganiga ( või pisikese paljukopalise kettekskavaatori kujulise ) lõigatakse turbaviil ja pressitakse ning laotatakse see turbaväljale. Selle masina tootlikkus on suur ja see lõikab turbasse sügava vao, dreenides turvast ja lõhkudes rohukamarat, seetõttu peetakse seda liiga jõhkraks meetodiks ehk mitte piisavalt säästvaks. Piki vagu sõites võib traktoriratas sisse vajuda. Kohalikud kutsuvad seda masinat ka vorstimasinaks. Mõnel pool on selle meetodi kasumine juba keelustatud.
4.

4. Traditsiooniline meetod. Nii kutsutakse käsitsi turba lõikamist ja laotamist. Piklike turbanugadega ( spaatli, labidaga ) lõigatakse turbaviilud kas ülalt alla või paksema turbakihi korral ka horisontaalselt ehk enda eest ja asetatakse kärusse ( või traktori platvormile ). Seejärel kärutatakse turbaviilud (piklikud pätsid) põllule kuivama.

Kuivamine. Turvas laotatakse kas eelnimetatud masinate abil või käsitsi käsikäru abil põllule kuivama. Paari päeva pärast pööratakse ribad käsitsi ümber. Mõnikord asetatakse ribad ka saatu ehk tehakse väikesed indiaanionnikesed, et tuul paremini ligi pääseks. Mõnel pool sätitakse need riita. Sõltuvalt ilmast kuivab turvas ca. 2 nädalat ja siis korjatakse see kokku.

Korjamine. Kui turbaribad on kuivanud, siis pannakse need käsitsi kottidesse ja kotid veetakse traktoriga koju või kui ribad on tugevad, siis pannakse ribad ilma kottideta kärusse ja viikse koju. Seda protsessi ei ole õnnestunud veel mehhaniseerida, nii, et korjata tuleb jätkuvalt käsitsi. Muide, turbapätsid on põllul koos lambapabulatega, mis on täpselt sama värvi, nii, et pärast päevakest turbapõllul on sama tunne ja aroom nagu pärast päevakest lambalaudas.

Vedu. Turvast veetakse traktori järelhaagises kas lahtiselt või kottides. Enne kasutati vedamiseks eesleid. Seetõttu võib näha mitmel pool nn. nostalgiaeesleid koos lammastega rohtu näksimas ja aegajalt südantlõhestavalt kisamas. Turbast tehakse ka riitasid nagu meil puuhalgudest.

Kasutamine. Selliselt võetud turvast kasutatakse kütteks kodumajapidamistes, nii nagu meil puuhalge või briketti. Enamus lääne-iirlasi kasutavad kütteks sedasama kütteturvast.

Turbaribad. Nende nimetus on Iirimaal "sod" ehk Inglismaal oleks selle otsetõlge mätas. Eesti keeles meil väljakujunenud nime ei ole, seetõttu võib neid kutsuda mitmeti - riba, tükk, vorst, jupp või päts - kuid mätas oleks eksitav.

Turbajuttu mitme külje pealt:
Pildigalerii turbavõtust:

Turbaaed

Turbaaed mitte aia kui ala mõttes, vaid kui tara või aediku mõttes. Ilmselt on jäetud kahe maatüki vahele piiriks väljavõtmata turbariba, mis meenutab kiviaeda. Lammastele see meeldib, sest siin saab nii tuule-, kui päikesevarjus olla.

Ballycroy rahvuspark, Iirimaa (tasuta sissepääs)


Ballycroy National Park

Park, mis Eesti mõistes tähendab puid, on siin peamiselt lage, jääkilbi poolt kumeraks hööveldatud küngaste ja mägedega ala. Vaipsooga kaetud alal kasvavad sarnased taimed nagu Eesti rabades, mis meie silmale tundub nii, nagu kasvaks rabataimed muru sees.

Rahvuspark asub Mayo maakonna kirdeosas. See asutati 1998. aastal ja on kuues Iirimaal. Park on rajatud Nephin Beg nimelise mäeaheliku piirkonda. Kõrgeim mägi on Slieve Carr mille tipp on 721 m üle ookeanipinna. Mägedest läänes asub üks Lääne-Euroopa viimaseid puutumatuid vaipsoid (Owenduff).

Rahvuspargi külastuskeskus asub väljaspool parki, Ballycroy asulas. Siin saab tasuta vaadata väljapanekut ja läbida laudteel ümber ja üle künka 2 km pikkust loodusrada (siin leidub ka üks geopeituse aare). Töötajad organiseerivad retki, laagreid ja teevad loodusvaatlusi. 

Iiri valitsus üritab siia rohkem turiste suunata, teistest ülerahvastatud parkidest ära. Ühena suunamisvahenditest on käima pandud tasuta, iga päev 2 ringi sõitev buss.
Külastuskeskus:



Väljapanek sisaldab videolugusid pärandkultuurist:


Turbaga köetava kolde makett:


Turbakihi sisse on mattunud iidsete mändide tüved:


Kivi sisse puuritud aukudest saab vaadata mäetippe:


Pargi koosseisus on laudteid ja mägiradasid. 2 km pikkune rannikutee:


Kõikjal on näha turbavõtukohad: