Kuvatakse päringule täitmine vastavad postitused asjakohasuse alusel. Sortimine kuupäeva alusel Vaadake kõiki postitusi
Kuvatakse päringule täitmine vastavad postitused asjakohasuse alusel. Sortimine kuupäeva alusel Vaadake kõiki postitusi
Artikkel: Kaeveõõnte täitmine
Kaeveõõnte täitmine Ingo Valgma, Vivika Väizene, Jüri-Rivaldo Pastarus Täitmine on kaeveõõntesse aheraine või täitematerjali paigutamine. Täitmise eesmärk on maapinna säilitamine, tervikute stabiliseerimine (mäerõhu juhtimine) või kao vähendamine või vajadus paigutada materjal maa alla [6, 15, 23, 28]. Täitmisküsimuste selgitamine on Eesti Energiatehnoloogia Programmi üks võtmeküsimusi [1, 28, 29, 30]. Täitmise kulu moodustab 10...20% kaevandamise käidukulust. Kivistuva täitematerjali tsemendi kulu moodustab 75% täitmise kulust [11]. Kivistuva täitematerjali survetugevust mõõdetakse küll 28 päeva möödudes [17] kuid 90 päeva möödudes võib see olla 2 korda suurem [20]. Hüdrotäitmise korral saab täitematerjali peal mõne tunni pärast paigaldamist kõndida ja 24 tunni pärast masinatega sõita. Peamised maavarad, mille kaevandamisel kasutatakse kaevanduste kaeveõõnte täitmist on kas kallid maavarad, ebapüsivad või ebapüsivas kõrvalkivimis paiknevad maavarad. Täitmise vajaduse põhjus võib olla ka näiteks keskkonnapoliitiline või vajadus materjali matta [14]. Mäendustingimuste ja kaevandamismahu seisukohalt on kõige olulisemad ja kõige rohkem täidetavad kaevandused kivisöekavandused. Kuna kivisüsi lasub settekivimina kihiliselt ja kihinditena, või kihindite kompleksidena, siis on täitmine säästliku kaevandamise ja maapõue stabiilsuse seisukohalt oluline [2, 21, 3]. Samuti on oluline kasutada nii lendtuhka, kui aherainet täitmiseks, et seda maapõue peita. Täitmine on kasutusel nii kamber- kui laavakaevandamise tehnoloogia korral. Kasutatakse hüdrotäitmist. Täitmisel on oluline roll vee reguleerimisel kaevanduses [7]. Samuti kauba kvaliteedijuhtimisel [8, 18, 19]. Teine oluline maavarade grupp on soolad. Soolamaardlad paiknevad tavaliselt kurrutatud kihtidena ja kasutatakse kas kamberkaevandamise või suurte kambritega kaevandamise tehnoloogiat. Kuna soolad on voolavad, vettkartvad ja samas inertsed ning sobilikud ohtlike jäätmete matmiseks, siis on soolakaevanduste täitmine levinud. Kasutatakse soolabetooni, mis valmistatakse soolakaevandamise aherainest, bentoniidist ja tarduvainest. Kasutatakse hüdrotäitmist, kusjuures täitesegu on pasta, mitte vedeliku kujul. Kolmas oluline maavarade rühm on maagikehadena või soontena lasuvad maagid. Maakide kaevandamiseks kasutatakse kamberkaevandamist [30]. Kambrite ja tervikute püsivuse tagamiseks täidetakse need kaevandamisprotsessi käigus. Tavaliselt kasutatakse aherainet ja tsementeerivaid aineid vaja ei lähe. Kasutatakse puistetäitmist. Plokikivi kaevandamisel või sarnaste tingimuste korral selektiivse kaevandamise tehnoloogia korral [24] kasutatakse osalist täitmist täiteriitadega ja puistetäitmisega, kasutatakse aherainet. Hinnanguliselt täidetakse suurfirmades 3⁄4 kaevandustest ja ülejäänutes 1⁄4 kaeveõõntest. Üks võimalus lisaks allmaakaeveõõnte täitmisele on karjääri kaeveõõnte või puistangutevahelise ruumi täitmine. Põlevkivikarjääri korral pole sel juhul vaja hõivata täiendavaid alasid tuha ladustamiseks. Tuhk transporditakse lattu hüdrotranspordiga. Tuhka transportiv vesi on ringluses suletud süsteemis. Pärast lao täitumist kaetakse lao pind kasvupinnaga (katendi soosetete ja kvaternaari seguga). Nii korrastatakse ala metsa kasvatamiseks. Ühe korraga korrastatud alad: karjäär ja seda kattev tuhaladu. Sel juhul võib Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012 © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 76 saada probleemiks tuha transpordi torustiku hooldamine ja probleemid külmal ajal. Kui ladustada tuhk (matta tuhk) karjääri sisepuistangute harjade vahele, siis pole vaja hõivata täiendavaid alasid tuha ladustamiseks (Joonis 8-1 Vaalkaevandamise skeem, Joonis 8-3 Karjääri täitmisskeemi näide). Väheneb karjääri korrastamistööde maht ja jääb ära tuha ladustamise probleem. Puistangu harjade tipus olev pinnas (mis koosneb soosetete ja kvaternaari segust) sobib tuha katmiseks. Puistangu harja tipud lükatakse buldooseriga tuhale. Kaevandatud ala korrastatakse metsa kasvatamiseks (Joonis 8-2 Narva karjääri tranšeede kõrgusmudel). Võiks segada õlituhka koldetuhaga. Tuhaga täidetud aladele võib anda ka muu kasutusala: puhkemaastik, sõjaväe õppeväljak jm [12]. Puistangute stabiliseerimine tuhaga võib suurendada ka katendi tehnoloogilist piirapaksust [4]. Tuhka võib transportida tsükliliselt kalluritega või liigendkalluritega. Sel juhul kaasneb teede ehitamise vajadus. Pidevtranspordiks sobib hüdrotransport ja konveiertransport. See sobib suurte transportvoogude jaoks. Hüdrotransport sobib tuha transpordiks tuha lattu. Konveiertransport sobib iga juhu jaoks. Hüdrotransport ei sobi tuha transpordiks sisepuistangutesse. Pole võimalik kasutada vett ringluses. Vastasel juhul on vee reostamise oht [7, 27]. Uurimist vajab õlivabriku tuha ladustamine SEJ tuha peale selle segamiseks soosetete ja kvaternaari seguga. Kiviõli õlitehase tuhaga tehtud katsed näitasid, et puude juurdekasv oli sellise segu sees kiirem [5]. Joonis 8-1 Vaalkaevandamise skeem Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012 © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 77 Joonis 8-2 Narva karjääri tranšeede kõrgusmudel Joonis 8-3 Karjääri täitmisskeemi näide Aastatel 1980...1985 viidi Eestis läbi esimesed rakenduslikud täitmisalased uuringud [29], mille põhieesmärkideks oli maapinna püsivuse säilitamine, põlevkivikadude vähendamine ja tootmisjääkide/jäätmete ohutu kasutamine. Nendes uuringutes osalesid Tallinna Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012 © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 78 Tehnikaülikooli mäeinstituut, EE Kaevandused AS, Skotšinski nim. Mäendusinstituut jt [10, 9, 16, 26]. Saadi kolm autoritunnistust (Joonis 8-4 Kaevanduste täitmise täitesegu autoritunnistus, Joonis 8-5 Joonis 8-6 Kaevanduse täitesegu autoritunnistus) ja üks patent (Joonis 8-7 Patent kaeveõõnte täitmisest kihtmaardlates). Eksperimendid kaevandustes ja laboratoorsetes tingimustes näitasid, et täitmise tehnoloogia on kasutatav allmaakaevandamisel [13, 22, 26]. Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012 © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 79 Joonis 8-4 Kaevanduste täitmise täitesegu autoritunnistus Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012 © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 80 Joonis 8-5 Keerulistes tingimustes kaevandamise autoritunnistus Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012 © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 81 Joonis 8-6 Kaevanduse täitesegu autoritunnistus Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012 © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 82 Joonis 8-7 Patent kaeveõõnte täitmisest kihtmaardlates Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012 © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 83 Artikkel on seotud järgnevate Mäeinstituudi uuringute ja projektidega: AR12007 Põlevkivi kadudeta ja keskkonnasäästlik kaevandamine, AR10127 Põlevkivi põletamisega kaasnevate tahkjäätmete uute kasutusalade alused, ETF8123 Täitmine ja jääkide (jäätmete) haldamine Eesti põlevkivitööstuses, VIR491 - MIN-NOVATION: Kaevandamise ja kaevandamisjääkide/jäätmete uuringud Eestis ja Läänemere piirkonnas ja DAR8130 – Energia ja geotehnika doktorikool II. Viited: 1. Energiatehnoloogia programmi teemaveeb: mi.ttu.ee/etp [26.05.2012] 2. Guo, GL (Guo Guang-li)1,2; Feng, WK (Feng Wen-kai)3; Zha, JF (Zha Jian- feng)1,2,3; Liu, YX (Liu Yuan-xu)1,2; Wang, Q (Wang Qiang)1,2. Subsidence control and farmland conservation by solid backfilling mining technology. Source: TRANSACTIONS OF NONFERROUS METALS SOCIETY OF CHINA Volume: 21 Supplement: 3 Pages: S665-S669 Published: DEC 2011 3. Huang, YL (Huang, Yanli)1,2; Zhang, JX (Zhang, Jixiong)1,2; Zhang, Q (Zhang, Qiang)1,2; Nie, SJ (Nie, Shoujiang)1,2. BACKFILLING TECHNOLOGY OF SUBSTITUTING WASTE AND FLY ASH FOR COAL UNDERGROUND IN CHINA COAL MINING AREA. Source: ENVIRONMENTAL ENGINEERING AND MANAGEMENT JOURNAL Volume: 10 Issue: 6 Pages: 769-775 Published: JUN 2011 4. Ingo Valgma, Magistritöö, 1996, Põlevkivikarjääri katendi tehnoloogilise piirpaksuse hindamine draglainide kasutamisel, Tallinna Tehnikaülikool, Energeetikateaduskond, Mäeinstituut 5. Kaevanduste täitmise teemaline Mäeinstituudi teemaveeb mi.ttu.ee/taitmine [26.05.2012] 6. Karu, V.; Valgma, I.; Haabu, T.; Robam, K.; Anepaio, A.; Soosalu, H. (2011). Mida teha kaevandatud maavaraga. In: XIX Aprillikonverentsi "Eesti mere- ja maapõue uuringutest ning arukast kasutamisest" teesid: XIX Aprillikonverents "Eesti mere- ja maapõue uuringutest ning arukast kasutamisest", Tallinn 01.04.2011. (Toim.) Suuroja, K.; Kivisilla, J.. Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus, 2011, 47 - 50. 7. Karu, V.; Valgma, I.; Robam, K. (2011). Kaevandusvee kasutamise potentsiaal sooja tootmiseks. Valgma, I. (Toim.). Kaevandamine ja vesi (84 - 94). Tallinn: TTÜ mäeinstituut 8. Kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega põlevkivi tootmise tehnoloogilised võimalused ning majandusliku otstarbekuse analüüs. Lep7038AK, TTÜ Mäeinstituut 2008 9. Mäeinstituudi artiklite nimestik mi.ttu.ee/artiklid [26.05.2012] 10. Mäeinstituudi projektide nimestik mi.ttu.ee/projektid [26.05.2012] 11. Mäeõpik. mi.ttu.ee/opik [26.05.2012] . Mäeinstituut 2012 12. Pastarus, J.-R.; Valgma, I.; Adamson, A. (2008). Põlevkivi kasutamise jätkusuutlikkusest. Aprillikonverentsi kogumik. EGK 2008 Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012 © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 84 13. Pastarus, J.-R.; Valgma, I.; Väizene, V.; Pototski, A. (2011). Kaevandamise täitmisuuringud. In: XIX Aprillikonverentsi "Eesti mere- ja maapõue uuringutest ning arukast kasutamisest" teesid: XIX Aprillikonverents "Eesti mere- ja maapõue uuringutest ning arukast kasutamisest", Tallinn 01.04.2011. (Toim.) Suuroja, K.; Kivisilla, J.. Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus, 2011, 38 - 41. 14. Pastarus, J.-R.; Väli, E.; Lohk, M. (2009). Backfill technology - challenge for Estoninan oil shale industry. Valgma, I. (Toim.). Resource Reproducing, Low-wasted and Environmentally Protecting Technologies of Development of the Earth Interior (2 pp.). Tallinn: Department of Mining TUT; Russian University of People Friendship 15. Pastarus, J-R.; Adamson, A.; Nikitin, O.; Lohk, M. (2010). Tagasitäitmisega kaevandamistehnoloogia kontseptsioon. Maapõue kasutamise arengud (29 - 32). Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus 16. Pototski, A.; Pastarus, J.-R. (2011). Вторичное использование сланцевой золы. Проблемы недропользования. Санкт-Петербургский Государственный Горный Институт, 191, 180 - 182. 17. Raado, L.-M.; Tuisk, T.; Rosenberg, M.; Hain, T. (2011). Durability behavior of Portland burnt oil shale cement concrete. Oil Shale, 28(4), 507 - 515. 18. Sabanov, S.; Pastarus, J-R.; Šestakova, J. (2009). Закладка выработанного пространства в условиях Эстонских сланцевых шахт. Проблемы Недропользования. Записки Горного Института., 60 - 63. 19. Šommet, J.; Pastarus, J.-R. (2011). Veesisalduse mõju killustiku filtratsiooni parameetritele. I. Valgma (Toim.). Kaevandamine ja vesi (89 - 101). Tallinn: Tallinn, Eesti Mäeselts: Tallinna Tehnikaülikool 20. Šommet, J.; Pastarus, J.-R. (2011). Характер разрушения закладочных массивов. Проблемы Недропользования. Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс, 191, 189 - 190. 21. Zha, JF (Zha Jian-feng)1,2,3; Guo, GL (Guo Guang-li)1,2; Feng, WK (Feng Wen- kai)3; Qiang, W (Qiang, Wang)1,2. Mining subsidence control by solid backfilling under buildings. Source: TRANSACTIONS OF NONFERROUS METALS SOCIETY OF CHINA Volume: 21 Supplement: 3 Pages: S670-S674 Published: DEC 2011 22. Valgma, I. (2009). Oil Shale mining-related research in Estonia. Oil Shale, 26(4), 445 - 150. 23. Valgma, I., Tammeoja, T.; Anepaio, A.; Karu, V.; Västrik, A. 2008. Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit. Buhrow, Chr.; Zuchowski, J.; Haack, A. (Ed.). Schacht, Strecke und Tunnel (161 - 172). Freiberg : TU Bergakademie. 24. Valgma, I.; Kolats, M.; Grossfeldt, G.; Saum, M. (2008). Kaevandamise protsesside sõltuvus mäendustingimustest. Valgma, I. (Toim.). Maavarade kaevandamise ja kasutamise protsessid. Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituut Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012 © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 85 25. Valgma, I.; Kolats, M.; Grossfeldt, G.; Saum, M. (2008). Kaevandamise protsesside sõltuvus mäendustingimustest. Valgma, I. (Toim.). Maavarade kaevandamise ja kasutamise protsessid. Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituut 26. Valgma, I.; Kolats, M.; Karu, V. (2010). Streki toestamine põlevkiviaherainebetooniga. Maapõue kasutamise arengud (33 - 38).Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus 27. Valgma, I.; Robam, K.; Karu, V.; Kolats, M.; Väizene, V.; Otsmaa, M. (2010). Potential of underground minewater in Estonian oil shale mining region. Lahtmets, R (Toim.). 9th International Symposium Pärnu 2010 “Topical Problems in the Field of Electrical and Power Engineering” and “Doctoral School of Energy and Geotechnology II”, Pärnu, Estonia, June 14 - 19, 2010 (63 - 68). Tallinn: Estonian Society of Moritz Hermann Jacobi selts 28. Valgma, I.; Västrik, A.; Karu, V.; Anepaio, A.; Väizene, V.; Adamson, A. (2008). Future of oil shale mining technology. Oil Shale, 25(2S), 125 - 134. 29. Väizene, V. (2009). Backfilling technologies for oil shale mines. Valgma, I. (Toim.). Resource Reproducing, Low-wasted and Environmentally Protecting Technologies of Development of the Earth Interior (1 pp.). Tallinn: Department of Mining TUT; Russian University of People Friendship 30. Väizene, V. (2009). Piiritu graniidimassiiv sügavustes. Verš, E.; Amon, L.; Laumets, L. (Toim.). Piirideta geoloogia : 5. geoloogia sügiskooli artiklid ja ettekanded (120 - 124). Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts
Artikkel: Kaeveõõnte täitmine
Kaeveõõnte täitmine
Ingo Valgma, Vivika Väizene, Jüri-Rivaldo Pastarus
Täitmine on kaeveõõntesse aheraine või täitematerjali paigutamine. Täitmise eesmärk on
maapinna säilitamine, tervikute stabiliseerimine (mäerõhu juhtimine) või kao vähendamine
või vajadus paigutada materjal maa alla [6, 15, 23, 28]. Täitmisküsimuste selgitamine on Eesti
Energiatehnoloogia Programmi üks võtmeküsimusi [1, 28, 29, 30].
Täitmise kulu moodustab 10...20% kaevandamise käidukulust. Kivistuva täitematerjali
tsemendi kulu moodustab 75% täitmise kulust [11]. Kivistuva täitematerjali survetugevust
mõõdetakse küll 28 päeva möödudes [17] kuid 90 päeva möödudes võib see olla 2 korda
suurem [20]. Hüdrotäitmise korral saab täitematerjali peal mõne tunni pärast paigaldamist
kõndida ja 24 tunni pärast masinatega sõita.
Peamised maavarad, mille kaevandamisel kasutatakse kaevanduste kaeveõõnte täitmist on kas
kallid maavarad, ebapüsivad või ebapüsivas kõrvalkivimis paiknevad maavarad. Täitmise
vajaduse põhjus võib olla ka näiteks keskkonnapoliitiline või vajadus materjali matta [14].
Mäendustingimuste ja kaevandamismahu seisukohalt on kõige olulisemad ja kõige rohkem
täidetavad kaevandused kivisöekavandused. Kuna kivisüsi lasub settekivimina kihiliselt ja
kihinditena, või kihindite kompleksidena, siis on täitmine säästliku kaevandamise ja maapõue
stabiilsuse seisukohalt oluline [2, 21, 3]. Samuti on oluline kasutada nii lendtuhka, kui
aherainet täitmiseks, et seda maapõue peita. Täitmine on kasutusel nii kamber- kui
laavakaevandamise tehnoloogia korral. Kasutatakse hüdrotäitmist. Täitmisel on oluline roll
vee reguleerimisel kaevanduses [7]. Samuti kauba kvaliteedijuhtimisel [8, 18, 19].
Teine oluline maavarade grupp on soolad. Soolamaardlad paiknevad tavaliselt kurrutatud
kihtidena ja kasutatakse kas kamberkaevandamise või suurte kambritega kaevandamise
tehnoloogiat. Kuna soolad on voolavad, vettkartvad ja samas inertsed ning sobilikud ohtlike
jäätmete matmiseks, siis on soolakaevanduste täitmine levinud. Kasutatakse soolabetooni, mis
valmistatakse soolakaevandamise aherainest, bentoniidist ja tarduvainest. Kasutatakse
hüdrotäitmist, kusjuures täitesegu on pasta, mitte vedeliku kujul.
Kolmas oluline maavarade rühm on maagikehadena või soontena lasuvad maagid. Maakide
kaevandamiseks kasutatakse kamberkaevandamist [30]. Kambrite ja tervikute püsivuse
tagamiseks täidetakse need kaevandamisprotsessi käigus. Tavaliselt kasutatakse aherainet ja
tsementeerivaid aineid vaja ei lähe. Kasutatakse puistetäitmist.
Plokikivi kaevandamisel või sarnaste tingimuste korral selektiivse kaevandamise tehnoloogia
korral [24] kasutatakse osalist täitmist täiteriitadega ja puistetäitmisega, kasutatakse aherainet.
Hinnanguliselt täidetakse suurfirmades 3⁄4 kaevandustest ja ülejäänutes 1⁄4 kaeveõõntest.
Üks võimalus lisaks allmaakaeveõõnte täitmisele on karjääri kaeveõõnte või
puistangutevahelise ruumi täitmine. Põlevkivikarjääri korral pole sel juhul vaja hõivata
täiendavaid alasid tuha ladustamiseks. Tuhk transporditakse lattu hüdrotranspordiga. Tuhka
transportiv vesi on ringluses suletud süsteemis. Pärast lao täitumist kaetakse lao pind
kasvupinnaga (katendi soosetete ja kvaternaari seguga). Nii korrastatakse ala metsa
kasvatamiseks. Ühe korraga korrastatud alad: karjäär ja seda kattev tuhaladu. Sel juhul võib
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 76
saada probleemiks tuha transpordi torustiku hooldamine ja probleemid külmal ajal. Kui
ladustada tuhk (matta tuhk) karjääri sisepuistangute harjade vahele, siis pole vaja hõivata
täiendavaid alasid tuha ladustamiseks (Joonis 8-1 Vaalkaevandamise skeem, Joonis 8-3
Karjääri täitmisskeemi näide). Väheneb karjääri korrastamistööde maht ja jääb ära tuha
ladustamise probleem. Puistangu harjade tipus olev pinnas (mis koosneb soosetete ja
kvaternaari segust) sobib tuha katmiseks. Puistangu harja tipud lükatakse buldooseriga tuhale.
Kaevandatud ala korrastatakse metsa kasvatamiseks (Joonis 8-2 Narva karjääri tranšeede
kõrgusmudel). Võiks segada õlituhka koldetuhaga. Tuhaga täidetud aladele võib anda ka muu
kasutusala: puhkemaastik, sõjaväe õppeväljak jm [12].
Puistangute stabiliseerimine tuhaga võib suurendada ka katendi tehnoloogilist piirapaksust
[4].
Tuhka võib transportida tsükliliselt kalluritega või liigendkalluritega. Sel juhul kaasneb teede
ehitamise vajadus. Pidevtranspordiks sobib hüdrotransport ja konveiertransport. See sobib
suurte transportvoogude jaoks. Hüdrotransport sobib tuha transpordiks tuha lattu.
Konveiertransport sobib iga juhu jaoks. Hüdrotransport ei sobi tuha transpordiks
sisepuistangutesse. Pole võimalik kasutada vett ringluses. Vastasel juhul on vee reostamise
oht [7, 27]. Uurimist vajab õlivabriku tuha ladustamine SEJ tuha peale selle segamiseks
soosetete ja kvaternaari seguga. Kiviõli õlitehase tuhaga tehtud katsed näitasid, et puude
juurdekasv oli sellise segu sees kiirem [5].
Joonis 8-1 Vaalkaevandamise skeem
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 77
Joonis 8-2 Narva karjääri tranšeede kõrgusmudel
Joonis 8-3 Karjääri täitmisskeemi näide
Aastatel 1980...1985 viidi Eestis läbi esimesed rakenduslikud täitmisalased uuringud [29],
mille põhieesmärkideks oli maapinna püsivuse säilitamine, põlevkivikadude vähendamine ja
tootmisjääkide/jäätmete ohutu kasutamine. Nendes uuringutes osalesid Tallinna
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 78
Tehnikaülikooli mäeinstituut, EE Kaevandused AS, Skotšinski nim. Mäendusinstituut jt [10,
9, 16, 26]. Saadi kolm autoritunnistust (Joonis 8-4 Kaevanduste täitmise täitesegu
autoritunnistus, Joonis 8-5 Joonis 8-6 Kaevanduse täitesegu autoritunnistus) ja üks patent
(Joonis 8-7 Patent kaeveõõnte täitmisest kihtmaardlates). Eksperimendid kaevandustes ja
laboratoorsetes tingimustes näitasid, et täitmise tehnoloogia on kasutatav
allmaakaevandamisel [13, 22, 26].
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 79
Joonis 8-4 Kaevanduste täitmise täitesegu autoritunnistus
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 80
Joonis 8-5 Keerulistes tingimustes kaevandamise autoritunnistus
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 81
Joonis 8-6 Kaevanduse täitesegu autoritunnistus
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 82
Joonis 8-7 Patent kaeveõõnte täitmisest kihtmaardlates
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 83
Artikkel on seotud järgnevate Mäeinstituudi uuringute ja projektidega: AR12007 Põlevkivi
kadudeta ja keskkonnasäästlik kaevandamine, AR10127 Põlevkivi põletamisega kaasnevate
tahkjäätmete uute kasutusalade alused, ETF8123 Täitmine ja jääkide (jäätmete) haldamine
Eesti põlevkivitööstuses, VIR491 - MIN-NOVATION: Kaevandamise ja
kaevandamisjääkide/jäätmete uuringud Eestis ja Läänemere piirkonnas ja DAR8130 – Energia
ja geotehnika doktorikool II.
Viited:
1. Energiatehnoloogia programmi teemaveeb: mi.ttu.ee/etp [26.05.2012]
2. Guo, GL (Guo Guang-li)1,2; Feng, WK (Feng Wen-kai)3; Zha, JF (Zha Jian-
feng)1,2,3; Liu, YX (Liu Yuan-xu)1,2; Wang, Q (Wang Qiang)1,2. Subsidence control
and farmland conservation by solid backfilling mining technology. Source:
TRANSACTIONS OF NONFERROUS METALS SOCIETY OF CHINA Volume:
21 Supplement: 3 Pages: S665-S669 Published: DEC 2011
3. Huang, YL (Huang, Yanli)1,2; Zhang, JX (Zhang, Jixiong)1,2; Zhang, Q (Zhang,
Qiang)1,2; Nie, SJ (Nie, Shoujiang)1,2. BACKFILLING TECHNOLOGY OF
SUBSTITUTING WASTE AND FLY ASH FOR COAL UNDERGROUND IN
CHINA COAL MINING AREA. Source: ENVIRONMENTAL ENGINEERING
AND MANAGEMENT JOURNAL Volume: 10 Issue: 6 Pages: 769-775
Published: JUN 2011
4. Ingo Valgma, Magistritöö, 1996, Põlevkivikarjääri katendi tehnoloogilise piirpaksuse
hindamine draglainide kasutamisel, Tallinna Tehnikaülikool, Energeetikateaduskond,
Mäeinstituut
5. Kaevanduste täitmise teemaline Mäeinstituudi teemaveeb mi.ttu.ee/taitmine [26.05.2012]
6. Karu, V.; Valgma, I.; Haabu, T.; Robam, K.; Anepaio, A.; Soosalu, H. (2011). Mida
teha kaevandatud maavaraga. In: XIX Aprillikonverentsi "Eesti mere- ja maapõue
uuringutest ning arukast kasutamisest" teesid: XIX Aprillikonverents "Eesti mere- ja
maapõue uuringutest ning arukast kasutamisest", Tallinn 01.04.2011. (Toim.) Suuroja,
K.; Kivisilla, J.. Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus, 2011, 47 - 50.
7. Karu, V.; Valgma, I.; Robam, K. (2011). Kaevandusvee kasutamise potentsiaal sooja
tootmiseks. Valgma, I. (Toim.). Kaevandamine ja vesi (84 - 94). Tallinn: TTÜ
mäeinstituut
8. Kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega põlevkivi tootmise
tehnoloogilised võimalused ning majandusliku otstarbekuse analüüs. Lep7038AK,
TTÜ Mäeinstituut 2008
9. Mäeinstituudi artiklite nimestik mi.ttu.ee/artiklid [26.05.2012]
10. Mäeinstituudi projektide nimestik mi.ttu.ee/projektid [26.05.2012]
11. Mäeõpik. mi.ttu.ee/opik [26.05.2012] . Mäeinstituut 2012
12. Pastarus, J.-R.; Valgma, I.; Adamson, A. (2008). Põlevkivi kasutamise
jätkusuutlikkusest. Aprillikonverentsi kogumik. EGK 2008
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 84
13. Pastarus, J.-R.; Valgma, I.; Väizene, V.; Pototski, A. (2011). Kaevandamise
täitmisuuringud. In: XIX Aprillikonverentsi "Eesti mere- ja maapõue uuringutest ning
arukast kasutamisest" teesid: XIX Aprillikonverents "Eesti mere- ja maapõue
uuringutest ning arukast kasutamisest", Tallinn 01.04.2011. (Toim.) Suuroja, K.;
Kivisilla, J.. Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus, 2011, 38 - 41.
14. Pastarus, J.-R.; Väli, E.; Lohk, M. (2009). Backfill technology - challenge for
Estoninan oil shale industry. Valgma, I. (Toim.). Resource Reproducing, Low-wasted
and Environmentally Protecting Technologies of Development of the Earth Interior (2
pp.). Tallinn: Department of Mining TUT; Russian University of People Friendship
15. Pastarus, J-R.; Adamson, A.; Nikitin, O.; Lohk, M. (2010). Tagasitäitmisega
kaevandamistehnoloogia kontseptsioon. Maapõue kasutamise arengud (29 - 32).
Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus
16. Pototski, A.; Pastarus, J.-R. (2011). Вторичное использование сланцевой золы.
Проблемы недропользования. Санкт-Петербургский Государственный Горный
Институт, 191, 180 - 182.
17. Raado, L.-M.; Tuisk, T.; Rosenberg, M.; Hain, T. (2011). Durability behavior of
Portland burnt oil shale cement concrete. Oil Shale, 28(4), 507 - 515.
18. Sabanov, S.; Pastarus, J-R.; Šestakova, J. (2009). Закладка выработанного
пространства в условиях Эстонских сланцевых шахт. Проблемы
Недропользования. Записки Горного Института., 60 - 63.
19. Šommet, J.; Pastarus, J.-R. (2011). Veesisalduse mõju killustiku filtratsiooni
parameetritele. I. Valgma (Toim.). Kaevandamine ja vesi (89 - 101). Tallinn: Tallinn,
Eesti Mäeselts: Tallinna Tehnikaülikool
20. Šommet, J.; Pastarus, J.-R. (2011). Характер разрушения закладочных массивов.
Проблемы Недропользования. Санкт-Петербургский Государственный Горный
Инс, 191, 189 - 190.
21. Zha, JF (Zha Jian-feng)1,2,3; Guo, GL (Guo Guang-li)1,2; Feng, WK (Feng Wen-
kai)3; Qiang, W (Qiang, Wang)1,2. Mining subsidence control by solid backfilling
under buildings. Source: TRANSACTIONS OF NONFERROUS METALS
SOCIETY OF CHINA Volume: 21 Supplement: 3 Pages: S670-S674 Published:
DEC 2011
22. Valgma, I. (2009). Oil Shale mining-related research in Estonia. Oil Shale, 26(4), 445
- 150.
23. Valgma, I., Tammeoja, T.; Anepaio, A.; Karu, V.; Västrik, A. 2008. Underground mining
challenges for Estonian oil shale deposit. Buhrow, Chr.; Zuchowski, J.; Haack, A. (Ed.).
Schacht, Strecke und Tunnel (161 - 172). Freiberg : TU Bergakademie.
24. Valgma, I.; Kolats, M.; Grossfeldt, G.; Saum, M. (2008). Kaevandamise protsesside
sõltuvus mäendustingimustest. Valgma, I. (Toim.). Maavarade kaevandamise ja
kasutamise protsessid. Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituut
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 85
25. Valgma, I.; Kolats, M.; Grossfeldt, G.; Saum, M. (2008). Kaevandamise protsesside
sõltuvus mäendustingimustest. Valgma, I. (Toim.). Maavarade kaevandamise ja
kasutamise protsessid. Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituut
26. Valgma, I.; Kolats, M.; Karu, V. (2010). Streki toestamine
põlevkiviaherainebetooniga. Maapõue kasutamise arengud (33 - 38).Tallinna
Tehnikaülikooli Kirjastus
27. Valgma, I.; Robam, K.; Karu, V.; Kolats, M.; Väizene, V.; Otsmaa, M. (2010).
Potential of underground minewater in Estonian oil shale mining region. Lahtmets, R
(Toim.). 9th International Symposium Pärnu 2010 “Topical Problems in the Field of
Electrical and Power Engineering” and “Doctoral School of Energy and
Geotechnology II”, Pärnu, Estonia, June 14 - 19, 2010 (63 - 68). Tallinn: Estonian
Society of Moritz Hermann Jacobi selts
28. Valgma, I.; Västrik, A.; Karu, V.; Anepaio, A.; Väizene, V.; Adamson, A. (2008).
Future of oil shale mining technology. Oil Shale, 25(2S), 125 - 134.
29. Väizene, V. (2009). Backfilling technologies for oil shale mines. Valgma, I. (Toim.).
Resource Reproducing, Low-wasted and Environmentally Protecting Technologies of
Development of the Earth Interior (1 pp.). Tallinn: Department of Mining TUT;
Russian University of People Friendship
30. Väizene, V. (2009). Piiritu graniidimassiiv sügavustes. Verš, E.; Amon, L.; Laumets,
L. (Toim.). Piirideta geoloogia : 5. geoloogia sügiskooli artiklid ja ettekanded (120 -
124). Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts
Kaevanduste täitmine vs. tagasitäitmine
"tagasitäitmine" on tõlge terminist "backfilling". Inglise keeles tähistab backfilling kaevandamisel kaeveõõne täitmist või materjali, mis on kaeveõõnest võetud ja sinna tagasi paigutatud.
Eesti keeles on backfilling "täitmine", e. kaevandamise puhul kaeveõõne täitmine, mille puhul võib kasutada kas kaeveõõnest saadud materjali või ka töötlemisprotsessi läbinud või ka võõrast materjali. Kuna mäenduses tähistatakse läbindamis- ja koristusprotsesse samuti liikumissuuna järgi, siis "edasitäitmine" oleks kas nonsenss või muutähenduslik, nii ka "tagasitäitmine".
"Tagasitäitmine" on sama vilets termin nagu "kaevandus" karjääri mõistes, "kopp" ekskavaatori mõistes, "kaeveluba" kaevandamisloa mõistes ja "rekka" veoauto mõistes.
Artikkel: Kaevandamise protsesside sõltuvus mäendustingimustest
Kaevandamise protsesside sõltuvus mäendustingimustest
Kaevandamise protsesside sõltuvus mäendustingimustest Ingo Valgma, Margit Kolats, Gaia Grossfeldt, Märt Saum Kaevandamise protsesside ja tehnoloogia valikul on kasutusel kaks peamist meetodit. Esimene on analoogia meetod. Analüüsitakse analoogilistes tingimustes töötavat tehnoloogiat ja määratakse selle järgi sobivus. Tingimused on nii geoloogilised, mäenduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised, poliitilised kui keskkondlikud. Kunagi ei ole kõik tingimused täpselt sarnased. Mida tsiviliseeritumaks keskkond muutub, seda rohkem on ka tingimusi. Kuni tingimused mõjutavad kaevandamist, seni võib neid nimetada mäendustingimusteks. Teine meetod on kaevandamistingimustele ja teistele võimalikele tingimustele sobivate tehnoloogiate valimine väljatöötatud teooriate, kriteeriumite ja arvutuskäikude kaudu. Selle meetodi puudus on paljude kriteeriumite puudumine uute tingimuste kohta. Maailma mäenduse sünnimaa on Saksamaa, nii ka Eesti oma. Saksamaa kaevandamismahud on vähenenud kuid ta on säilitanud juhtpositsiooni mäeteaduse ja kaevandmistehnoloogia arendamisel. Mäeinstituudil on kogu Eesti mäenduse ajaloo jooksul olnud tihedad sidemed Saksamaa mäeülikoolidega. Möödunud dekaadi jooksul TTÜ mäeinstituudi poolt läbi viidud välitöödel mõõdistatud ja analüüsitud mäendustingimused ja tehnoloogiad on kasutatavad ka Eesti ja teiste riikide maardlates. Kaevandamisviis, N: Allmaakaevandamine Kaevandamistehnoloogia, N: Kamberkaevandamine N: Vaalkaevandamine N: Aukkaevandamine Protsess, N: Vedu N: Laadimine N: Ammutamine N: Pööramine N: Tühjendamine Operatsioon, N: Täissõit N: Tühisõit Joonis 1 Mäetööde mõistete hierarhiline skeem; N: Vedu – mõiste taseme näide Kaevandamise protsessid koosnevad operatsioonidest ja on osa tehnoloogiast ning viisist. (Joonis 1) Nii tehnoloogiad kui protsessid ja operatsioonid on kasutatavad vaid teatud piirides. Killustiku, kui maailma enimkaevandatud kauba tootmise ja Eesti mäenduse kontekstis on otstarbekas tuua paralleele basaltkillustiku kaevandamisega karjääris, kiltkivi kaevandamisega kaevanduses ja lubjakivi kaevandamisega karjääris. Basaltkillustiku kaevandamise protsessid Johannes Nickel GmbH & Co. KG mäetööstusettevõte kaevandab Frankfurdi lähedal alates 1881 aastast basaltkillustikku. Basaldimaardla asub endisel vulkaanilisel alal Vogelsbergis. Aukkarjääris toodetakse miljon tonni killustikku aastas (Joonis 2). Tehnoloogia on välja töötatud ja peamine põhjus selle parandamiseks ning muutmiseks on turvalisuse ja loodushoiu tähtsustamine ning kohalike elanike enesehinnangu tõus. Kvaliteetne basaldi kiht on 60 m paksune, millel lasub 1‐20 m katendit. Joonis 2 Basaltkillustiku aukkarjäär Kuna karjäär asub praktiliselt keset küla (küla on ehitatud ümber karjääri), siis on oluline jälgida vibratsiooni, kuna kasutatakse puur‐ ja lõhketöid (Joonis 3). Tavaliselt toimub 1 kord nädalas lõhkamine. Vibratsiooni vähendamiseks on mindud üle viitlõhkamisega NONEL süsteemile. Tootlikkuse suurendamiseks ja lõhkeainekoguse ja vibratsiooni vähendamiseks mõõdetakse laseriga ee pind ja nõlva kõrguseid ning seejärel tehakse optimaalne lõhkamise skeem. Ühes puuraugus on 40 kg lõhkeainet (Joonis 4, Joonis 5 ja Joonis 6). Joonis 3 Lõhkamine Joonis 4 Laserskänner ee mõõdistamiseks ja optimaalse lõhkevõrgu arvutamiseks Joonis 5 Vibratsiooniandur lõhketööde mõju ohjamiseks Joonis 6 Lõhketööde passi optimeerimine skaneeritud ee andmete põhjal Kaevandatakse hüdrauliliste ekskavaatoritega, kopplaadurite ja 40 t kandevõimega karjäärikalluritega (Joonis 7). Purustist läheb materjal otse lattu. Katendikivimid paigutatakse välispuistangutesse, mis pärast rekultiveeritakse. Joonis 7 Karjäärikallurile laetakse basaltkillustik kopplaaduriga Säästev kaevandamine on seotud ettevõttesiseste töötingimustega, ohutuse, tootlikkuse, motivatsiooni ja teadlikkusega (Joonis 8 Juhtimiskeskuse eesmärk on tootlikkuse tõstmine ja inimeste eemalhoidmine ohtlikest ja ebamugavatest mäetööde operatsioonidest). Joonis 8 Juhtimiskeskuse eesmärk on tootlikkuse tõstmine ja inimeste eemalhoidmine ohtlikest ja ebamugavatest mäetööde operatsioonidest Kauba tootmiseks kasutatakse esimese astmena koonuspurustit ja teisena rootorpurustit e. löökpurustit (Joonis 9 Koonuspurusti ava; Joonis 10 Avatud korpusega rootorpurusti). Joonis 9 Koonuspurusti ava Joonis 10 Avatud korpusega rootorpurusti Karjääris on kasutusel ka eelmise sajandi alguses tööd alustanud löökpurustid, millega valmistatakse raudteedele sobivat kuubikujulist killustikku. Karjääri elujõulisuse seisukohalt on oluline kohalike elanike ja huvigruppidega suhtlemine. Parim võimalus selleks on kohalike elanike tööle võtmine, see tagab inimeste samastumise ettevõttega. Samuti on tähtsal kohal meediakajastused ja avatud uste päevad (Joonis 11 Karjääri rekultiveerimise plaanid avaldatakse inimeste informeerimiseks kohalikus ajalehes). Joonis 11 Karjääri rekultiveerimise plaanid avaldatakse inimeste informeerimiseks kohalikus ajalehes Täitmine kiltkivi aherainega Rathscheck grupile kuuluvas Margareta ja Katzenbergi kaevanduses kasutatakse korrustega kamberkaevandamise tehnoloogiat. Kuna kiltkivi peamine kasutusala on katusekivi, siis on kaubana kasutatav vaid vähemalt 0,5x0,3x1 m suurune plokk, mida saab edaspidise lõikamise ja lõhestamise abil vormida katuseplaadiks mõõtmetega ca. 20x30 cm. Kiltkivi, millest plokke murda ei õnnestu, jäetakse kaevandusse ning kasutatakse täitematerjalina. Seetõttu on kiltkivi kaevandamine selektiivne. Massiivist lõigatud sobivate mõõtmetega plokid veetakse maa peale (Joonis 12 Plokkide saagimine kambri seinast). Mittesobivad laotakse veostreki küljele riita ja riida tagune kuhjatakse kopplaaduri abil kaubaks mittekõlbavat kiltkivi täis (Joonis 13 Kiltkivist laotud riit veostreki küljel ja Joonis 14 Kopplaaduriga riidataguse ala täitmine kambris). Korrustega kamberkaevandamist kasutatakse järskudes kaldkihtidees ja peamine erinevus võrreldes Eestis kasutatava kamberkaevandamisega on see, et kambrid ja tervikud asuvad korrustena üksteise peal. Korruste vahele jäetakse 5m paksused tervikud. Strekkide läbindamiseks kasutakse kaevanduses puur‐lõhketöid. Plokid saetakse seinast saega ning eemaldatakse massiivist hüdrovasara abil. Kambrite mõõtmed on optimeeritud ligi 700 aastase kaevandamiskogemuse alusel. Selle alusel kaevandatakse kambrites mõõtmetega 5x8x6m. Kuue meetri kõrguses kambris väljatakse 8m laiune ja 5m pikkune kamber. Kambri ja veostreki põhja paigutatakse täitematerjal ja tõustakse selle peal üles, lõigates uue kambri seinast kiht‐kihiti plokke. Korruse kõrguseks saavutatakse 41m ja seejärel jäetakse 5m paksune tervik ja alustatakse uue korrusega. Kuna vedu ja tõste on orienteeritud plokkidele ja kiltkiviplokkidest on hõlbus laduda tugiseinu, siis on aheraine jätmine kaevandusse majanduslikult otstarbeks. Täitemassiivi eesmärk ei ole põhilae ülalhoid vaid see on tehnoloogiline, võimaldades kõrgete korrustega kaevandamist, suurendades samas tervikute stabiilsust ja ohutust kaevanduses. Eestis kasutatud osalise kamberkaevandamise peamine erinevus oli see, et paekiviriitade ladumine oli käsitsitöö, plokkide ladumist on aga võimalik lihtsamalt mehhaniseerida kopplaaduri või kahveltõstuki kasutamise abil. Joonis 12 Plokkide saagimine kambri seinast Filmid: 1.avi; 2.avi; 3.avi ̧4.avi Joonis 13 Kiltkivist laotud riit veostreki küljel Joonis 14 Kopplaaduriga riidataguse ala täitmine kambris Tehnoloogilised muudatused seoses kohalike elanike teadlikkuse tõusuga CEMEX firmale kuuluvas Rüdersdorfi karjääris otsustati minna üle muudatustele tehnoloogias, mis on otseselt seotud kohalike elanike nõuetega. Karjääris on kaevandatud 750 aastat. (Berliini maailmakuulus Brandenburgi värav on valmistatud Rüdersdorfi karjäärist kaevandatud lubjakivist.) Karjäär on 4 km pikk ida‐lääne suunas ja 800 m põhja‐lõuna suunas. Karjääris jätkuks varu veel 20 aastat, kuid hetkel on probleemid järvevee taseme hoidmisega, kuna kaevandamissügavus on madalamal järve veetasemest. Perspektiiv on minna sügavale. Kaevandamismaht on 3 mln tonni lubjakivi aastas. Vett pumbatakse seejuures 12 mln m3 aastas, pumpamine toimub täielikult maa all: selleks on rajatud veekõrvaldusstrekid ja 10 inimest töötavad allmaajaoskonnas (Joonis 15 Karjääri põhjas on näha veekõrvaldusstrekk). Kaevandatakse viie astanguga, üks nõlv on tasandatud, teine järsk, kus asub esi. Alumistel astangutel kasutatakse raimamiseks odavamat varianti – puur‐ ja lõhketöid (Joonis 16 Lõhketöid saab kasutada karjääri põhjas asuvates astangutes). Katendit on 30 meetrit, põhja poole minnes see suureneb ja seda teisaldatakse 500 000 m3 aastas. Lubjakivi ei asetse maapinnas päris horisontaalselt ja ka maavara kvaliteet on karjääri põhja‐ ja lõunaosas erinev. Enne 1993. aastat viidi katend karjäärist välja, nüüd tuuakse see karjääri tagasi. Karjäär on oma piirid saavutanud. Katendist on moodustatud välispuistang, mille peal on praegu tuulikud. Lubjakivi kaevandamine toimub puur‐lõhketöödega. Korraga lõhatakse 10 000 tonni lubjakivi. Ühes laenguaugus on 80‐100 kg lõhkeainet ja korraga lõhatakse 20 laenguauku. Lõhatud materjal transporditakse konveierile ekskavaatorite ja laaduritega. Kasutusel on Caterpillari kallurid, kolm 100 tonnist kallurit ja neli 40 tonnist. Joonis 15 Karjääri põhjas on näha veekõrvaldusstrekk Joonis 16 Lõhketöid saab kasutada karjääri põhjas asuvates astangutes Ülemisel astangul kaevandades otsustati võtta kasutusele mehaaniline raimamine. Vaatluse all olid mitmed variandid – nii freeskombain, lühieekombain, kui hüdrovasar. Analoogia meetodit kasutades otsustati valida hüdrauliline pärikoppekskavaator tema peamiste eeliste tõttu antud tingimustes, milleks on: piisav survejõud, suur tootlikkus, võimalus suruda kopahambad porsunud kivimites asuvatesse lõhedesse horisontaalselt, piisav tühjenduskõrgus 100 t kalluritele laadimiseks. Eritellimusena paigutati ekskavaatorile järgmise klassi ekskavaatori hüdrosüsteem, väike kopp piisava survejõu rakendamiseks ja müralevikut vähendav kate (Joonis 17 Karjääri ülemistel astangutel tuleb raimamiseks kasutada vähendatud müratasemega hüdraulilist pärikopp‐ekskavaatorit). Ekskavaatori juures on lubatav müratase 85 dB ja majades see 55 dB. Joonis 17 Karjääri ülemistel astangutel tuleb raimamiseks kasutada vähendatud müratasemega hüdraulilist pärikopp‐ekskavaatorit Vastupidiselt tavatrendidele otsustati mobiilne purustussõlm asendada püsivaga, mis paigutati karjäär põhja, kust müra kaugele ei levi (Joonis 18 Purustussõlm paigutati karjääri põhja müra leviku vähendamiseks). Joonis 18 Purustussõlm paigutati karjääri põhja müra leviku vähendamiseks Kokkuvõte Kaevandamistehnoloogia valik ei sõltu enam klassikalistest mäendustingimuste kriteeriumitest. Nendest on saanud pigem piirangud ja sotsiaalsed piirangud on muutunud tingimusteks. Nii nagu poliitilised suunad sõltuvad põlvkondade mõtlemisviisidest ja muutuvad lainetena, muutub ka suhtumine mäetööstuse tehnoloogiatesse. Toormaterjali kallinemine ja defitsiit sunnib ühelt poolt tehnoloogiaid optimeerima sundides teisalt muutma ka mõtlemisviisi. Kuni tsivilisatsioon nõuab materjale, seni saab kõik alguse kaevandamisest. Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 „Säästliku kaevandamise tingimused” ja SF0140093s08 „Maavarade säästva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomine“. Kasutatud allikad 1. Saksamaa välitöö veebileht http://mi.ttu.ee/saksa (16.04.2008) 2. Ingo Valgma, Tõnis Kattel, SAKSAMAA KAASAEGSED KAEVANDAMISTEHNOLOOGIAD, 90 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis. Eesti Mäeseltsi Mäekonverentsi 2006 kogumik, TTÜ mäeinstituut, Tallinn, 2006, 83 – 86 3. Rathscheck Shiefer. Ein scönes Stück Natur für Dach und Fassade. Rathscheck. Mayen- Katzenberg 2007 4. 125 Jahre Basaltnickel. Johannes Nickel GmbH & Co. KG Hartbasaltwerke, www.basaltnickel.de 2006 5. Beton-Informationen. Betonmarketing Nord GmbH. 2.2007 6. Cemex heute. cemex.de 2005 7. Environmental Statement 2007. Rüdersdorf Cement Plant. Cemex OstZement GmbH 2007
Kaevandamise protsesside sõltuvus mäendustingimustest Ingo Valgma, Margit Kolats, Gaia Grossfeldt, Märt Saum Kaevandamise protsesside ja tehnoloogia valikul on kasutusel kaks peamist meetodit. Esimene on analoogia meetod. Analüüsitakse analoogilistes tingimustes töötavat tehnoloogiat ja määratakse selle järgi sobivus. Tingimused on nii geoloogilised, mäenduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised, poliitilised kui keskkondlikud. Kunagi ei ole kõik tingimused täpselt sarnased. Mida tsiviliseeritumaks keskkond muutub, seda rohkem on ka tingimusi. Kuni tingimused mõjutavad kaevandamist, seni võib neid nimetada mäendustingimusteks. Teine meetod on kaevandamistingimustele ja teistele võimalikele tingimustele sobivate tehnoloogiate valimine väljatöötatud teooriate, kriteeriumite ja arvutuskäikude kaudu. Selle meetodi puudus on paljude kriteeriumite puudumine uute tingimuste kohta. Maailma mäenduse sünnimaa on Saksamaa, nii ka Eesti oma. Saksamaa kaevandamismahud on vähenenud kuid ta on säilitanud juhtpositsiooni mäeteaduse ja kaevandmistehnoloogia arendamisel. Mäeinstituudil on kogu Eesti mäenduse ajaloo jooksul olnud tihedad sidemed Saksamaa mäeülikoolidega. Möödunud dekaadi jooksul TTÜ mäeinstituudi poolt läbi viidud välitöödel mõõdistatud ja analüüsitud mäendustingimused ja tehnoloogiad on kasutatavad ka Eesti ja teiste riikide maardlates. Kaevandamisviis, N: Allmaakaevandamine Kaevandamistehnoloogia, N: Kamberkaevandamine N: Vaalkaevandamine N: Aukkaevandamine Protsess, N: Vedu N: Laadimine N: Ammutamine N: Pööramine N: Tühjendamine Operatsioon, N: Täissõit N: Tühisõit Joonis 1 Mäetööde mõistete hierarhiline skeem; N: Vedu – mõiste taseme näide Kaevandamise protsessid koosnevad operatsioonidest ja on osa tehnoloogiast ning viisist. (Joonis 1) Nii tehnoloogiad kui protsessid ja operatsioonid on kasutatavad vaid teatud piirides. Killustiku, kui maailma enimkaevandatud kauba tootmise ja Eesti mäenduse kontekstis on otstarbekas tuua paralleele basaltkillustiku kaevandamisega karjääris, kiltkivi kaevandamisega kaevanduses ja lubjakivi kaevandamisega karjääris. Basaltkillustiku kaevandamise protsessid Johannes Nickel GmbH & Co. KG mäetööstusettevõte kaevandab Frankfurdi lähedal alates 1881 aastast basaltkillustikku. Basaldimaardla asub endisel vulkaanilisel alal Vogelsbergis. Aukkarjääris toodetakse miljon tonni killustikku aastas (Joonis 2). Tehnoloogia on välja töötatud ja peamine põhjus selle parandamiseks ning muutmiseks on turvalisuse ja loodushoiu tähtsustamine ning kohalike elanike enesehinnangu tõus. Kvaliteetne basaldi kiht on 60 m paksune, millel lasub 1‐20 m katendit. Joonis 2 Basaltkillustiku aukkarjäär Kuna karjäär asub praktiliselt keset küla (küla on ehitatud ümber karjääri), siis on oluline jälgida vibratsiooni, kuna kasutatakse puur‐ ja lõhketöid (Joonis 3). Tavaliselt toimub 1 kord nädalas lõhkamine. Vibratsiooni vähendamiseks on mindud üle viitlõhkamisega NONEL süsteemile. Tootlikkuse suurendamiseks ja lõhkeainekoguse ja vibratsiooni vähendamiseks mõõdetakse laseriga ee pind ja nõlva kõrguseid ning seejärel tehakse optimaalne lõhkamise skeem. Ühes puuraugus on 40 kg lõhkeainet (Joonis 4, Joonis 5 ja Joonis 6). Joonis 3 Lõhkamine Joonis 4 Laserskänner ee mõõdistamiseks ja optimaalse lõhkevõrgu arvutamiseks Joonis 5 Vibratsiooniandur lõhketööde mõju ohjamiseks Joonis 6 Lõhketööde passi optimeerimine skaneeritud ee andmete põhjal Kaevandatakse hüdrauliliste ekskavaatoritega, kopplaadurite ja 40 t kandevõimega karjäärikalluritega (Joonis 7). Purustist läheb materjal otse lattu. Katendikivimid paigutatakse välispuistangutesse, mis pärast rekultiveeritakse. Joonis 7 Karjäärikallurile laetakse basaltkillustik kopplaaduriga Säästev kaevandamine on seotud ettevõttesiseste töötingimustega, ohutuse, tootlikkuse, motivatsiooni ja teadlikkusega (Joonis 8 Juhtimiskeskuse eesmärk on tootlikkuse tõstmine ja inimeste eemalhoidmine ohtlikest ja ebamugavatest mäetööde operatsioonidest). Joonis 8 Juhtimiskeskuse eesmärk on tootlikkuse tõstmine ja inimeste eemalhoidmine ohtlikest ja ebamugavatest mäetööde operatsioonidest Kauba tootmiseks kasutatakse esimese astmena koonuspurustit ja teisena rootorpurustit e. löökpurustit (Joonis 9 Koonuspurusti ava; Joonis 10 Avatud korpusega rootorpurusti). Joonis 9 Koonuspurusti ava Joonis 10 Avatud korpusega rootorpurusti Karjääris on kasutusel ka eelmise sajandi alguses tööd alustanud löökpurustid, millega valmistatakse raudteedele sobivat kuubikujulist killustikku. Karjääri elujõulisuse seisukohalt on oluline kohalike elanike ja huvigruppidega suhtlemine. Parim võimalus selleks on kohalike elanike tööle võtmine, see tagab inimeste samastumise ettevõttega. Samuti on tähtsal kohal meediakajastused ja avatud uste päevad (Joonis 11 Karjääri rekultiveerimise plaanid avaldatakse inimeste informeerimiseks kohalikus ajalehes). Joonis 11 Karjääri rekultiveerimise plaanid avaldatakse inimeste informeerimiseks kohalikus ajalehes Täitmine kiltkivi aherainega Rathscheck grupile kuuluvas Margareta ja Katzenbergi kaevanduses kasutatakse korrustega kamberkaevandamise tehnoloogiat. Kuna kiltkivi peamine kasutusala on katusekivi, siis on kaubana kasutatav vaid vähemalt 0,5x0,3x1 m suurune plokk, mida saab edaspidise lõikamise ja lõhestamise abil vormida katuseplaadiks mõõtmetega ca. 20x30 cm. Kiltkivi, millest plokke murda ei õnnestu, jäetakse kaevandusse ning kasutatakse täitematerjalina. Seetõttu on kiltkivi kaevandamine selektiivne. Massiivist lõigatud sobivate mõõtmetega plokid veetakse maa peale (Joonis 12 Plokkide saagimine kambri seinast). Mittesobivad laotakse veostreki küljele riita ja riida tagune kuhjatakse kopplaaduri abil kaubaks mittekõlbavat kiltkivi täis (Joonis 13 Kiltkivist laotud riit veostreki küljel ja Joonis 14 Kopplaaduriga riidataguse ala täitmine kambris). Korrustega kamberkaevandamist kasutatakse järskudes kaldkihtidees ja peamine erinevus võrreldes Eestis kasutatava kamberkaevandamisega on see, et kambrid ja tervikud asuvad korrustena üksteise peal. Korruste vahele jäetakse 5m paksused tervikud. Strekkide läbindamiseks kasutakse kaevanduses puur‐lõhketöid. Plokid saetakse seinast saega ning eemaldatakse massiivist hüdrovasara abil. Kambrite mõõtmed on optimeeritud ligi 700 aastase kaevandamiskogemuse alusel. Selle alusel kaevandatakse kambrites mõõtmetega 5x8x6m. Kuue meetri kõrguses kambris väljatakse 8m laiune ja 5m pikkune kamber. Kambri ja veostreki põhja paigutatakse täitematerjal ja tõustakse selle peal üles, lõigates uue kambri seinast kiht‐kihiti plokke. Korruse kõrguseks saavutatakse 41m ja seejärel jäetakse 5m paksune tervik ja alustatakse uue korrusega. Kuna vedu ja tõste on orienteeritud plokkidele ja kiltkiviplokkidest on hõlbus laduda tugiseinu, siis on aheraine jätmine kaevandusse majanduslikult otstarbeks. Täitemassiivi eesmärk ei ole põhilae ülalhoid vaid see on tehnoloogiline, võimaldades kõrgete korrustega kaevandamist, suurendades samas tervikute stabiilsust ja ohutust kaevanduses. Eestis kasutatud osalise kamberkaevandamise peamine erinevus oli see, et paekiviriitade ladumine oli käsitsitöö, plokkide ladumist on aga võimalik lihtsamalt mehhaniseerida kopplaaduri või kahveltõstuki kasutamise abil. Joonis 12 Plokkide saagimine kambri seinast Filmid: 1.avi; 2.avi; 3.avi ̧4.avi Joonis 13 Kiltkivist laotud riit veostreki küljel Joonis 14 Kopplaaduriga riidataguse ala täitmine kambris Tehnoloogilised muudatused seoses kohalike elanike teadlikkuse tõusuga CEMEX firmale kuuluvas Rüdersdorfi karjääris otsustati minna üle muudatustele tehnoloogias, mis on otseselt seotud kohalike elanike nõuetega. Karjääris on kaevandatud 750 aastat. (Berliini maailmakuulus Brandenburgi värav on valmistatud Rüdersdorfi karjäärist kaevandatud lubjakivist.) Karjäär on 4 km pikk ida‐lääne suunas ja 800 m põhja‐lõuna suunas. Karjääris jätkuks varu veel 20 aastat, kuid hetkel on probleemid järvevee taseme hoidmisega, kuna kaevandamissügavus on madalamal järve veetasemest. Perspektiiv on minna sügavale. Kaevandamismaht on 3 mln tonni lubjakivi aastas. Vett pumbatakse seejuures 12 mln m3 aastas, pumpamine toimub täielikult maa all: selleks on rajatud veekõrvaldusstrekid ja 10 inimest töötavad allmaajaoskonnas (Joonis 15 Karjääri põhjas on näha veekõrvaldusstrekk). Kaevandatakse viie astanguga, üks nõlv on tasandatud, teine järsk, kus asub esi. Alumistel astangutel kasutatakse raimamiseks odavamat varianti – puur‐ ja lõhketöid (Joonis 16 Lõhketöid saab kasutada karjääri põhjas asuvates astangutes). Katendit on 30 meetrit, põhja poole minnes see suureneb ja seda teisaldatakse 500 000 m3 aastas. Lubjakivi ei asetse maapinnas päris horisontaalselt ja ka maavara kvaliteet on karjääri põhja‐ ja lõunaosas erinev. Enne 1993. aastat viidi katend karjäärist välja, nüüd tuuakse see karjääri tagasi. Karjäär on oma piirid saavutanud. Katendist on moodustatud välispuistang, mille peal on praegu tuulikud. Lubjakivi kaevandamine toimub puur‐lõhketöödega. Korraga lõhatakse 10 000 tonni lubjakivi. Ühes laenguaugus on 80‐100 kg lõhkeainet ja korraga lõhatakse 20 laenguauku. Lõhatud materjal transporditakse konveierile ekskavaatorite ja laaduritega. Kasutusel on Caterpillari kallurid, kolm 100 tonnist kallurit ja neli 40 tonnist. Joonis 15 Karjääri põhjas on näha veekõrvaldusstrekk Joonis 16 Lõhketöid saab kasutada karjääri põhjas asuvates astangutes Ülemisel astangul kaevandades otsustati võtta kasutusele mehaaniline raimamine. Vaatluse all olid mitmed variandid – nii freeskombain, lühieekombain, kui hüdrovasar. Analoogia meetodit kasutades otsustati valida hüdrauliline pärikoppekskavaator tema peamiste eeliste tõttu antud tingimustes, milleks on: piisav survejõud, suur tootlikkus, võimalus suruda kopahambad porsunud kivimites asuvatesse lõhedesse horisontaalselt, piisav tühjenduskõrgus 100 t kalluritele laadimiseks. Eritellimusena paigutati ekskavaatorile järgmise klassi ekskavaatori hüdrosüsteem, väike kopp piisava survejõu rakendamiseks ja müralevikut vähendav kate (Joonis 17 Karjääri ülemistel astangutel tuleb raimamiseks kasutada vähendatud müratasemega hüdraulilist pärikopp‐ekskavaatorit). Ekskavaatori juures on lubatav müratase 85 dB ja majades see 55 dB. Joonis 17 Karjääri ülemistel astangutel tuleb raimamiseks kasutada vähendatud müratasemega hüdraulilist pärikopp‐ekskavaatorit Vastupidiselt tavatrendidele otsustati mobiilne purustussõlm asendada püsivaga, mis paigutati karjäär põhja, kust müra kaugele ei levi (Joonis 18 Purustussõlm paigutati karjääri põhja müra leviku vähendamiseks). Joonis 18 Purustussõlm paigutati karjääri põhja müra leviku vähendamiseks Kokkuvõte Kaevandamistehnoloogia valik ei sõltu enam klassikalistest mäendustingimuste kriteeriumitest. Nendest on saanud pigem piirangud ja sotsiaalsed piirangud on muutunud tingimusteks. Nii nagu poliitilised suunad sõltuvad põlvkondade mõtlemisviisidest ja muutuvad lainetena, muutub ka suhtumine mäetööstuse tehnoloogiatesse. Toormaterjali kallinemine ja defitsiit sunnib ühelt poolt tehnoloogiaid optimeerima sundides teisalt muutma ka mõtlemisviisi. Kuni tsivilisatsioon nõuab materjale, seni saab kõik alguse kaevandamisest. Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 „Säästliku kaevandamise tingimused” ja SF0140093s08 „Maavarade säästva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomine“. Kasutatud allikad 1. Saksamaa välitöö veebileht http://mi.ttu.ee/saksa (16.04.2008) 2. Ingo Valgma, Tõnis Kattel, SAKSAMAA KAASAEGSED KAEVANDAMISTEHNOLOOGIAD, 90 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis. Eesti Mäeseltsi Mäekonverentsi 2006 kogumik, TTÜ mäeinstituut, Tallinn, 2006, 83 – 86 3. Rathscheck Shiefer. Ein scönes Stück Natur für Dach und Fassade. Rathscheck. Mayen- Katzenberg 2007 4. 125 Jahre Basaltnickel. Johannes Nickel GmbH & Co. KG Hartbasaltwerke, www.basaltnickel.de 2006 5. Beton-Informationen. Betonmarketing Nord GmbH. 2.2007 6. Cemex heute. cemex.de 2005 7. Environmental Statement 2007. Rüdersdorf Cement Plant. Cemex OstZement GmbH 2007
Artikkel: Kaevandamise protsesside sõltuvus mäendustingimustest
Kaevandamise protsesside sõltuvus mäendustingimustest
Kaevandamise protsesside sõltuvus mäendustingimustest
Ingo Valgma, Margit Kolats, Gaia Grossfeldt, Märt Saum
Kaevandamise protsesside ja tehnoloogia valikul on kasutusel kaks peamist meetodit. Esimene on
analoogia meetod. Analüüsitakse analoogilistes tingimustes töötavat tehnoloogiat ja määratakse
selle järgi sobivus. Tingimused on nii geoloogilised, mäenduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised,
poliitilised kui keskkondlikud. Kunagi ei ole kõik tingimused täpselt sarnased. Mida tsiviliseeritumaks
keskkond muutub, seda rohkem on ka tingimusi. Kuni tingimused mõjutavad kaevandamist, seni võib
neid nimetada mäendustingimusteks.
Teine meetod on kaevandamistingimustele ja teistele võimalikele tingimustele sobivate
tehnoloogiate valimine väljatöötatud teooriate, kriteeriumite ja arvutuskäikude kaudu. Selle meetodi
puudus on paljude kriteeriumite puudumine uute tingimuste kohta.
Maailma mäenduse sünnimaa on Saksamaa, nii ka Eesti oma. Saksamaa kaevandamismahud on
vähenenud kuid ta on säilitanud juhtpositsiooni mäeteaduse ja kaevandmistehnoloogia arendamisel.
Mäeinstituudil on kogu Eesti mäenduse ajaloo jooksul olnud tihedad sidemed Saksamaa
mäeülikoolidega. Möödunud dekaadi jooksul TTÜ mäeinstituudi poolt läbi viidud välitöödel
mõõdistatud ja analüüsitud mäendustingimused ja tehnoloogiad on kasutatavad ka Eesti ja teiste
riikide maardlates.
Kaevandamisviis, N:
Allmaakaevandamine
Kaevandamistehnoloogia,
N: Kamberkaevandamine
N: Vaalkaevandamine N: Aukkaevandamine
Protsess, N: Vedu N: Laadimine
N: Ammutamine
N: Pööramine
N: Tühjendamine
Operatsioon, N:
Täissõit
N: Tühisõit
Joonis 1 Mäetööde mõistete hierarhiline skeem; N: Vedu – mõiste taseme näide
Kaevandamise protsessid koosnevad operatsioonidest ja on osa tehnoloogiast ning viisist. (Joonis 1)
Nii tehnoloogiad kui protsessid ja operatsioonid on kasutatavad vaid teatud piirides.
Killustiku, kui maailma enimkaevandatud kauba tootmise ja Eesti mäenduse kontekstis on
otstarbekas tuua paralleele basaltkillustiku kaevandamisega karjääris, kiltkivi kaevandamisega
kaevanduses ja lubjakivi kaevandamisega karjääris.
Basaltkillustiku kaevandamise protsessid
Johannes Nickel GmbH & Co. KG mäetööstusettevõte kaevandab Frankfurdi lähedal alates 1881
aastast basaltkillustikku. Basaldimaardla asub endisel vulkaanilisel alal Vogelsbergis. Aukkarjääris
toodetakse miljon tonni killustikku aastas (Joonis 2). Tehnoloogia on välja töötatud ja peamine
põhjus selle parandamiseks ning muutmiseks on turvalisuse ja loodushoiu tähtsustamine ning
kohalike elanike enesehinnangu tõus. Kvaliteetne basaldi kiht on 60 m paksune, millel lasub 1‐20 m
katendit.
Joonis 2 Basaltkillustiku aukkarjäär
Kuna karjäär asub praktiliselt keset küla (küla on ehitatud ümber karjääri), siis on oluline jälgida
vibratsiooni, kuna kasutatakse puur‐ ja lõhketöid (Joonis 3). Tavaliselt toimub 1 kord nädalas
lõhkamine. Vibratsiooni vähendamiseks on mindud üle viitlõhkamisega NONEL süsteemile.
Tootlikkuse suurendamiseks ja lõhkeainekoguse ja vibratsiooni vähendamiseks mõõdetakse laseriga
ee pind ja nõlva kõrguseid ning seejärel tehakse optimaalne lõhkamise skeem. Ühes puuraugus on
40 kg lõhkeainet (Joonis 4, Joonis 5 ja Joonis 6).
Joonis 3 Lõhkamine
Joonis 4 Laserskänner ee mõõdistamiseks ja optimaalse lõhkevõrgu arvutamiseks
Joonis 5 Vibratsiooniandur lõhketööde mõju ohjamiseks
Joonis 6 Lõhketööde passi optimeerimine skaneeritud ee andmete põhjal
Kaevandatakse hüdrauliliste ekskavaatoritega, kopplaadurite ja 40 t kandevõimega karjäärikalluritega
(Joonis 7). Purustist läheb materjal otse lattu. Katendikivimid paigutatakse välispuistangutesse, mis
pärast rekultiveeritakse.
Joonis 7 Karjäärikallurile laetakse basaltkillustik kopplaaduriga
Säästev kaevandamine on seotud ettevõttesiseste töötingimustega, ohutuse, tootlikkuse,
motivatsiooni ja teadlikkusega (Joonis 8 Juhtimiskeskuse eesmärk on tootlikkuse tõstmine ja inimeste
eemalhoidmine ohtlikest ja ebamugavatest mäetööde operatsioonidest).
Joonis 8 Juhtimiskeskuse eesmärk on tootlikkuse tõstmine ja inimeste eemalhoidmine ohtlikest ja ebamugavatest
mäetööde operatsioonidest
Kauba tootmiseks kasutatakse esimese astmena koonuspurustit ja teisena rootorpurustit e.
löökpurustit (Joonis 9 Koonuspurusti ava; Joonis 10 Avatud korpusega rootorpurusti).
Joonis 9 Koonuspurusti ava
Joonis 10 Avatud korpusega rootorpurusti
Karjääris on kasutusel ka eelmise sajandi alguses tööd alustanud löökpurustid, millega valmistatakse
raudteedele sobivat kuubikujulist killustikku.
Karjääri elujõulisuse seisukohalt on oluline kohalike elanike ja huvigruppidega suhtlemine. Parim
võimalus selleks on kohalike elanike tööle võtmine, see tagab inimeste samastumise ettevõttega.
Samuti on tähtsal kohal meediakajastused ja avatud uste päevad (Joonis 11 Karjääri rekultiveerimise
plaanid avaldatakse inimeste informeerimiseks kohalikus ajalehes).
Joonis 11 Karjääri rekultiveerimise plaanid avaldatakse inimeste informeerimiseks kohalikus ajalehes
Täitmine kiltkivi aherainega
Rathscheck grupile kuuluvas Margareta ja Katzenbergi kaevanduses kasutatakse korrustega
kamberkaevandamise tehnoloogiat. Kuna kiltkivi peamine kasutusala on katusekivi, siis on kaubana
kasutatav vaid vähemalt 0,5x0,3x1 m suurune plokk, mida saab edaspidise lõikamise ja lõhestamise
abil vormida katuseplaadiks mõõtmetega ca. 20x30 cm. Kiltkivi, millest plokke murda ei õnnestu,
jäetakse kaevandusse ning kasutatakse täitematerjalina. Seetõttu on kiltkivi kaevandamine
selektiivne.
Massiivist lõigatud sobivate mõõtmetega plokid veetakse maa peale (Joonis 12 Plokkide saagimine
kambri seinast). Mittesobivad laotakse veostreki küljele riita ja riida tagune kuhjatakse kopplaaduri
abil kaubaks mittekõlbavat kiltkivi täis (Joonis 13 Kiltkivist laotud riit veostreki küljel ja Joonis 14
Kopplaaduriga riidataguse ala täitmine kambris).
Korrustega kamberkaevandamist kasutatakse järskudes kaldkihtidees ja peamine erinevus võrreldes
Eestis kasutatava kamberkaevandamisega on see, et kambrid ja tervikud asuvad korrustena üksteise
peal. Korruste vahele jäetakse 5m paksused tervikud.
Strekkide läbindamiseks kasutakse kaevanduses puur‐lõhketöid. Plokid saetakse seinast saega ning
eemaldatakse massiivist hüdrovasara abil. Kambrite mõõtmed on optimeeritud ligi 700 aastase
kaevandamiskogemuse alusel. Selle alusel kaevandatakse kambrites mõõtmetega 5x8x6m. Kuue
meetri kõrguses kambris väljatakse 8m laiune ja 5m pikkune kamber. Kambri ja veostreki põhja
paigutatakse täitematerjal ja tõustakse selle peal üles, lõigates uue kambri seinast kiht‐kihiti plokke.
Korruse kõrguseks saavutatakse 41m ja seejärel jäetakse 5m paksune tervik ja alustatakse uue
korrusega.
Kuna vedu ja tõste on orienteeritud plokkidele ja kiltkiviplokkidest on hõlbus laduda tugiseinu, siis on
aheraine jätmine kaevandusse majanduslikult otstarbeks.
Täitemassiivi eesmärk ei ole põhilae ülalhoid vaid see on tehnoloogiline, võimaldades kõrgete
korrustega kaevandamist, suurendades samas tervikute stabiilsust ja ohutust kaevanduses.
Eestis kasutatud osalise kamberkaevandamise peamine erinevus oli see, et paekiviriitade ladumine
oli käsitsitöö, plokkide ladumist on aga võimalik lihtsamalt mehhaniseerida kopplaaduri või
kahveltõstuki kasutamise abil.
Joonis 12 Plokkide saagimine kambri seinast
Filmid: 1.avi; 2.avi; 3.avi ̧4.avi
Joonis 13 Kiltkivist laotud riit veostreki küljel
Joonis 14 Kopplaaduriga riidataguse ala täitmine kambris
Tehnoloogilised muudatused seoses kohalike elanike teadlikkuse tõusuga
CEMEX firmale kuuluvas Rüdersdorfi karjääris otsustati minna üle muudatustele tehnoloogias, mis on
otseselt seotud kohalike elanike nõuetega. Karjääris on kaevandatud 750 aastat. (Berliini
maailmakuulus Brandenburgi värav on valmistatud Rüdersdorfi karjäärist kaevandatud lubjakivist.)
Karjäär on 4 km pikk ida‐lääne suunas ja 800 m põhja‐lõuna suunas. Karjääris jätkuks varu veel 20
aastat, kuid hetkel on probleemid järvevee taseme hoidmisega, kuna kaevandamissügavus on
madalamal järve veetasemest. Perspektiiv on minna sügavale.
Kaevandamismaht on 3 mln tonni lubjakivi aastas. Vett pumbatakse seejuures 12 mln m3 aastas,
pumpamine toimub täielikult maa all: selleks on rajatud veekõrvaldusstrekid ja 10 inimest töötavad
allmaajaoskonnas (Joonis 15 Karjääri põhjas on näha veekõrvaldusstrekk).
Kaevandatakse viie astanguga, üks nõlv on tasandatud, teine järsk, kus asub esi. Alumistel astangutel
kasutatakse raimamiseks odavamat varianti – puur‐ ja lõhketöid (Joonis 16 Lõhketöid saab kasutada
karjääri põhjas asuvates astangutes). Katendit on 30 meetrit, põhja poole minnes see suureneb ja
seda teisaldatakse 500 000 m3 aastas. Lubjakivi ei asetse maapinnas päris horisontaalselt ja ka
maavara kvaliteet on karjääri põhja‐ ja lõunaosas erinev. Enne 1993. aastat viidi katend karjäärist
välja, nüüd tuuakse see karjääri tagasi. Karjäär on oma piirid saavutanud. Katendist on moodustatud
välispuistang, mille peal on praegu tuulikud.
Lubjakivi kaevandamine toimub puur‐lõhketöödega. Korraga lõhatakse 10 000 tonni lubjakivi. Ühes
laenguaugus on 80‐100 kg lõhkeainet ja korraga lõhatakse 20 laenguauku. Lõhatud materjal
transporditakse konveierile ekskavaatorite ja laaduritega. Kasutusel on Caterpillari kallurid, kolm 100
tonnist kallurit ja neli 40 tonnist.
Joonis 15 Karjääri põhjas on näha veekõrvaldusstrekk
Joonis 16 Lõhketöid saab kasutada karjääri põhjas asuvates astangutes
Ülemisel astangul kaevandades otsustati võtta kasutusele mehaaniline raimamine. Vaatluse all olid
mitmed variandid – nii freeskombain, lühieekombain, kui hüdrovasar. Analoogia meetodit kasutades
otsustati valida hüdrauliline pärikoppekskavaator tema peamiste eeliste tõttu antud tingimustes,
milleks on: piisav survejõud, suur tootlikkus, võimalus suruda kopahambad porsunud kivimites
asuvatesse lõhedesse horisontaalselt, piisav tühjenduskõrgus 100 t kalluritele laadimiseks.
Eritellimusena paigutati ekskavaatorile järgmise klassi ekskavaatori hüdrosüsteem, väike kopp piisava
survejõu rakendamiseks ja müralevikut vähendav kate (Joonis 17 Karjääri ülemistel astangutel tuleb
raimamiseks kasutada vähendatud müratasemega hüdraulilist pärikopp‐ekskavaatorit). Ekskavaatori
juures on lubatav müratase 85 dB ja majades see 55 dB.
Joonis 17 Karjääri ülemistel astangutel tuleb raimamiseks kasutada vähendatud müratasemega
hüdraulilist pärikopp‐ekskavaatorit
Vastupidiselt tavatrendidele otsustati mobiilne purustussõlm asendada püsivaga, mis paigutati
karjäär põhja, kust müra kaugele ei levi (Joonis 18 Purustussõlm paigutati karjääri põhja müra leviku
vähendamiseks).
Joonis 18 Purustussõlm paigutati karjääri põhja müra leviku vähendamiseks
Kokkuvõte
Kaevandamistehnoloogia valik ei sõltu enam klassikalistest mäendustingimuste kriteeriumitest.
Nendest on saanud pigem piirangud ja sotsiaalsed piirangud on muutunud tingimusteks. Nii nagu
poliitilised suunad sõltuvad põlvkondade mõtlemisviisidest ja muutuvad lainetena, muutub ka
suhtumine mäetööstuse tehnoloogiatesse. Toormaterjali kallinemine ja defitsiit sunnib ühelt poolt
tehnoloogiaid optimeerima sundides teisalt muutma ka mõtlemisviisi. Kuni tsivilisatsioon nõuab
materjale, seni saab kõik alguse kaevandamisest.
Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 „Säästliku kaevandamise tingimused” ja
SF0140093s08 „Maavarade säästva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomine“.
Kasutatud allikad
1. Saksamaa välitöö veebileht http://mi.ttu.ee/saksa (16.04.2008)
2. Ingo Valgma, Tõnis Kattel, SAKSAMAA KAASAEGSED KAEVANDAMISTEHNOLOOGIAD,
90 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis. Eesti Mäeseltsi Mäekonverentsi 2006 kogumik, TTÜ
mäeinstituut, Tallinn, 2006, 83 – 86
3. Rathscheck Shiefer. Ein scönes Stück Natur für Dach und Fassade. Rathscheck. Mayen-
Katzenberg 2007
4. 125 Jahre Basaltnickel. Johannes Nickel GmbH & Co. KG Hartbasaltwerke,
www.basaltnickel.de 2006
5. Beton-Informationen. Betonmarketing Nord GmbH. 2.2007
6. Cemex heute. cemex.de 2005
7. Environmental Statement 2007. Rüdersdorf Cement Plant. Cemex OstZement GmbH 2007
Kaevandamise protsesside sõltuvus mäendustingimustest
Ingo Valgma, Margit Kolats, Gaia Grossfeldt, Märt Saum
Kaevandamise protsesside ja tehnoloogia valikul on kasutusel kaks peamist meetodit. Esimene on
analoogia meetod. Analüüsitakse analoogilistes tingimustes töötavat tehnoloogiat ja määratakse
selle järgi sobivus. Tingimused on nii geoloogilised, mäenduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised,
poliitilised kui keskkondlikud. Kunagi ei ole kõik tingimused täpselt sarnased. Mida tsiviliseeritumaks
keskkond muutub, seda rohkem on ka tingimusi. Kuni tingimused mõjutavad kaevandamist, seni võib
neid nimetada mäendustingimusteks.
Teine meetod on kaevandamistingimustele ja teistele võimalikele tingimustele sobivate
tehnoloogiate valimine väljatöötatud teooriate, kriteeriumite ja arvutuskäikude kaudu. Selle meetodi
puudus on paljude kriteeriumite puudumine uute tingimuste kohta.
Maailma mäenduse sünnimaa on Saksamaa, nii ka Eesti oma. Saksamaa kaevandamismahud on
vähenenud kuid ta on säilitanud juhtpositsiooni mäeteaduse ja kaevandmistehnoloogia arendamisel.
Mäeinstituudil on kogu Eesti mäenduse ajaloo jooksul olnud tihedad sidemed Saksamaa
mäeülikoolidega. Möödunud dekaadi jooksul TTÜ mäeinstituudi poolt läbi viidud välitöödel
mõõdistatud ja analüüsitud mäendustingimused ja tehnoloogiad on kasutatavad ka Eesti ja teiste
riikide maardlates.
Kaevandamisviis, N:
Allmaakaevandamine
Kaevandamistehnoloogia,
N: Kamberkaevandamine
N: Vaalkaevandamine N: Aukkaevandamine
Protsess, N: Vedu N: Laadimine
N: Ammutamine
N: Pööramine
N: Tühjendamine
Operatsioon, N:
Täissõit
N: Tühisõit
Joonis 1 Mäetööde mõistete hierarhiline skeem; N: Vedu – mõiste taseme näide
Kaevandamise protsessid koosnevad operatsioonidest ja on osa tehnoloogiast ning viisist. (Joonis 1)
Nii tehnoloogiad kui protsessid ja operatsioonid on kasutatavad vaid teatud piirides.
Killustiku, kui maailma enimkaevandatud kauba tootmise ja Eesti mäenduse kontekstis on
otstarbekas tuua paralleele basaltkillustiku kaevandamisega karjääris, kiltkivi kaevandamisega
kaevanduses ja lubjakivi kaevandamisega karjääris.
Basaltkillustiku kaevandamise protsessid
Johannes Nickel GmbH & Co. KG mäetööstusettevõte kaevandab Frankfurdi lähedal alates 1881
aastast basaltkillustikku. Basaldimaardla asub endisel vulkaanilisel alal Vogelsbergis. Aukkarjääris
toodetakse miljon tonni killustikku aastas (Joonis 2). Tehnoloogia on välja töötatud ja peamine
põhjus selle parandamiseks ning muutmiseks on turvalisuse ja loodushoiu tähtsustamine ning
kohalike elanike enesehinnangu tõus. Kvaliteetne basaldi kiht on 60 m paksune, millel lasub 1‐20 m
katendit.
Joonis 2 Basaltkillustiku aukkarjäär
Kuna karjäär asub praktiliselt keset küla (küla on ehitatud ümber karjääri), siis on oluline jälgida
vibratsiooni, kuna kasutatakse puur‐ ja lõhketöid (Joonis 3). Tavaliselt toimub 1 kord nädalas
lõhkamine. Vibratsiooni vähendamiseks on mindud üle viitlõhkamisega NONEL süsteemile.
Tootlikkuse suurendamiseks ja lõhkeainekoguse ja vibratsiooni vähendamiseks mõõdetakse laseriga
ee pind ja nõlva kõrguseid ning seejärel tehakse optimaalne lõhkamise skeem. Ühes puuraugus on
40 kg lõhkeainet (Joonis 4, Joonis 5 ja Joonis 6).
Joonis 3 Lõhkamine
Joonis 4 Laserskänner ee mõõdistamiseks ja optimaalse lõhkevõrgu arvutamiseks
Joonis 5 Vibratsiooniandur lõhketööde mõju ohjamiseks
Joonis 6 Lõhketööde passi optimeerimine skaneeritud ee andmete põhjal
Kaevandatakse hüdrauliliste ekskavaatoritega, kopplaadurite ja 40 t kandevõimega karjäärikalluritega
(Joonis 7). Purustist läheb materjal otse lattu. Katendikivimid paigutatakse välispuistangutesse, mis
pärast rekultiveeritakse.
Joonis 7 Karjäärikallurile laetakse basaltkillustik kopplaaduriga
Säästev kaevandamine on seotud ettevõttesiseste töötingimustega, ohutuse, tootlikkuse,
motivatsiooni ja teadlikkusega (Joonis 8 Juhtimiskeskuse eesmärk on tootlikkuse tõstmine ja inimeste
eemalhoidmine ohtlikest ja ebamugavatest mäetööde operatsioonidest).
Joonis 8 Juhtimiskeskuse eesmärk on tootlikkuse tõstmine ja inimeste eemalhoidmine ohtlikest ja ebamugavatest
mäetööde operatsioonidest
Kauba tootmiseks kasutatakse esimese astmena koonuspurustit ja teisena rootorpurustit e.
löökpurustit (Joonis 9 Koonuspurusti ava; Joonis 10 Avatud korpusega rootorpurusti).
Joonis 9 Koonuspurusti ava
Joonis 10 Avatud korpusega rootorpurusti
Karjääris on kasutusel ka eelmise sajandi alguses tööd alustanud löökpurustid, millega valmistatakse
raudteedele sobivat kuubikujulist killustikku.
Karjääri elujõulisuse seisukohalt on oluline kohalike elanike ja huvigruppidega suhtlemine. Parim
võimalus selleks on kohalike elanike tööle võtmine, see tagab inimeste samastumise ettevõttega.
Samuti on tähtsal kohal meediakajastused ja avatud uste päevad (Joonis 11 Karjääri rekultiveerimise
plaanid avaldatakse inimeste informeerimiseks kohalikus ajalehes).
Joonis 11 Karjääri rekultiveerimise plaanid avaldatakse inimeste informeerimiseks kohalikus ajalehes
Täitmine kiltkivi aherainega
Rathscheck grupile kuuluvas Margareta ja Katzenbergi kaevanduses kasutatakse korrustega
kamberkaevandamise tehnoloogiat. Kuna kiltkivi peamine kasutusala on katusekivi, siis on kaubana
kasutatav vaid vähemalt 0,5x0,3x1 m suurune plokk, mida saab edaspidise lõikamise ja lõhestamise
abil vormida katuseplaadiks mõõtmetega ca. 20x30 cm. Kiltkivi, millest plokke murda ei õnnestu,
jäetakse kaevandusse ning kasutatakse täitematerjalina. Seetõttu on kiltkivi kaevandamine
selektiivne.
Massiivist lõigatud sobivate mõõtmetega plokid veetakse maa peale (Joonis 12 Plokkide saagimine
kambri seinast). Mittesobivad laotakse veostreki küljele riita ja riida tagune kuhjatakse kopplaaduri
abil kaubaks mittekõlbavat kiltkivi täis (Joonis 13 Kiltkivist laotud riit veostreki küljel ja Joonis 14
Kopplaaduriga riidataguse ala täitmine kambris).
Korrustega kamberkaevandamist kasutatakse järskudes kaldkihtidees ja peamine erinevus võrreldes
Eestis kasutatava kamberkaevandamisega on see, et kambrid ja tervikud asuvad korrustena üksteise
peal. Korruste vahele jäetakse 5m paksused tervikud.
Strekkide läbindamiseks kasutakse kaevanduses puur‐lõhketöid. Plokid saetakse seinast saega ning
eemaldatakse massiivist hüdrovasara abil. Kambrite mõõtmed on optimeeritud ligi 700 aastase
kaevandamiskogemuse alusel. Selle alusel kaevandatakse kambrites mõõtmetega 5x8x6m. Kuue
meetri kõrguses kambris väljatakse 8m laiune ja 5m pikkune kamber. Kambri ja veostreki põhja
paigutatakse täitematerjal ja tõustakse selle peal üles, lõigates uue kambri seinast kiht‐kihiti plokke.
Korruse kõrguseks saavutatakse 41m ja seejärel jäetakse 5m paksune tervik ja alustatakse uue
korrusega.
Kuna vedu ja tõste on orienteeritud plokkidele ja kiltkiviplokkidest on hõlbus laduda tugiseinu, siis on
aheraine jätmine kaevandusse majanduslikult otstarbeks.
Täitemassiivi eesmärk ei ole põhilae ülalhoid vaid see on tehnoloogiline, võimaldades kõrgete
korrustega kaevandamist, suurendades samas tervikute stabiilsust ja ohutust kaevanduses.
Eestis kasutatud osalise kamberkaevandamise peamine erinevus oli see, et paekiviriitade ladumine
oli käsitsitöö, plokkide ladumist on aga võimalik lihtsamalt mehhaniseerida kopplaaduri või
kahveltõstuki kasutamise abil.
Joonis 12 Plokkide saagimine kambri seinast
Filmid: 1.avi; 2.avi; 3.avi ̧4.avi
Joonis 13 Kiltkivist laotud riit veostreki küljel
Joonis 14 Kopplaaduriga riidataguse ala täitmine kambris
Tehnoloogilised muudatused seoses kohalike elanike teadlikkuse tõusuga
CEMEX firmale kuuluvas Rüdersdorfi karjääris otsustati minna üle muudatustele tehnoloogias, mis on
otseselt seotud kohalike elanike nõuetega. Karjääris on kaevandatud 750 aastat. (Berliini
maailmakuulus Brandenburgi värav on valmistatud Rüdersdorfi karjäärist kaevandatud lubjakivist.)
Karjäär on 4 km pikk ida‐lääne suunas ja 800 m põhja‐lõuna suunas. Karjääris jätkuks varu veel 20
aastat, kuid hetkel on probleemid järvevee taseme hoidmisega, kuna kaevandamissügavus on
madalamal järve veetasemest. Perspektiiv on minna sügavale.
Kaevandamismaht on 3 mln tonni lubjakivi aastas. Vett pumbatakse seejuures 12 mln m3 aastas,
pumpamine toimub täielikult maa all: selleks on rajatud veekõrvaldusstrekid ja 10 inimest töötavad
allmaajaoskonnas (Joonis 15 Karjääri põhjas on näha veekõrvaldusstrekk).
Kaevandatakse viie astanguga, üks nõlv on tasandatud, teine järsk, kus asub esi. Alumistel astangutel
kasutatakse raimamiseks odavamat varianti – puur‐ ja lõhketöid (Joonis 16 Lõhketöid saab kasutada
karjääri põhjas asuvates astangutes). Katendit on 30 meetrit, põhja poole minnes see suureneb ja
seda teisaldatakse 500 000 m3 aastas. Lubjakivi ei asetse maapinnas päris horisontaalselt ja ka
maavara kvaliteet on karjääri põhja‐ ja lõunaosas erinev. Enne 1993. aastat viidi katend karjäärist
välja, nüüd tuuakse see karjääri tagasi. Karjäär on oma piirid saavutanud. Katendist on moodustatud
välispuistang, mille peal on praegu tuulikud.
Lubjakivi kaevandamine toimub puur‐lõhketöödega. Korraga lõhatakse 10 000 tonni lubjakivi. Ühes
laenguaugus on 80‐100 kg lõhkeainet ja korraga lõhatakse 20 laenguauku. Lõhatud materjal
transporditakse konveierile ekskavaatorite ja laaduritega. Kasutusel on Caterpillari kallurid, kolm 100
tonnist kallurit ja neli 40 tonnist.
Joonis 15 Karjääri põhjas on näha veekõrvaldusstrekk
Joonis 16 Lõhketöid saab kasutada karjääri põhjas asuvates astangutes
Ülemisel astangul kaevandades otsustati võtta kasutusele mehaaniline raimamine. Vaatluse all olid
mitmed variandid – nii freeskombain, lühieekombain, kui hüdrovasar. Analoogia meetodit kasutades
otsustati valida hüdrauliline pärikoppekskavaator tema peamiste eeliste tõttu antud tingimustes,
milleks on: piisav survejõud, suur tootlikkus, võimalus suruda kopahambad porsunud kivimites
asuvatesse lõhedesse horisontaalselt, piisav tühjenduskõrgus 100 t kalluritele laadimiseks.
Eritellimusena paigutati ekskavaatorile järgmise klassi ekskavaatori hüdrosüsteem, väike kopp piisava
survejõu rakendamiseks ja müralevikut vähendav kate (Joonis 17 Karjääri ülemistel astangutel tuleb
raimamiseks kasutada vähendatud müratasemega hüdraulilist pärikopp‐ekskavaatorit). Ekskavaatori
juures on lubatav müratase 85 dB ja majades see 55 dB.
Joonis 17 Karjääri ülemistel astangutel tuleb raimamiseks kasutada vähendatud müratasemega
hüdraulilist pärikopp‐ekskavaatorit
Vastupidiselt tavatrendidele otsustati mobiilne purustussõlm asendada püsivaga, mis paigutati
karjäär põhja, kust müra kaugele ei levi (Joonis 18 Purustussõlm paigutati karjääri põhja müra leviku
vähendamiseks).
Joonis 18 Purustussõlm paigutati karjääri põhja müra leviku vähendamiseks
Kokkuvõte
Kaevandamistehnoloogia valik ei sõltu enam klassikalistest mäendustingimuste kriteeriumitest.
Nendest on saanud pigem piirangud ja sotsiaalsed piirangud on muutunud tingimusteks. Nii nagu
poliitilised suunad sõltuvad põlvkondade mõtlemisviisidest ja muutuvad lainetena, muutub ka
suhtumine mäetööstuse tehnoloogiatesse. Toormaterjali kallinemine ja defitsiit sunnib ühelt poolt
tehnoloogiaid optimeerima sundides teisalt muutma ka mõtlemisviisi. Kuni tsivilisatsioon nõuab
materjale, seni saab kõik alguse kaevandamisest.
Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 „Säästliku kaevandamise tingimused” ja
SF0140093s08 „Maavarade säästva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomine“.
Kasutatud allikad
1. Saksamaa välitöö veebileht http://mi.ttu.ee/saksa (16.04.2008)
2. Ingo Valgma, Tõnis Kattel, SAKSAMAA KAASAEGSED KAEVANDAMISTEHNOLOOGIAD,
90 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis. Eesti Mäeseltsi Mäekonverentsi 2006 kogumik, TTÜ
mäeinstituut, Tallinn, 2006, 83 – 86
3. Rathscheck Shiefer. Ein scönes Stück Natur für Dach und Fassade. Rathscheck. Mayen-
Katzenberg 2007
4. 125 Jahre Basaltnickel. Johannes Nickel GmbH & Co. KG Hartbasaltwerke,
www.basaltnickel.de 2006
5. Beton-Informationen. Betonmarketing Nord GmbH. 2.2007
6. Cemex heute. cemex.de 2005
7. Environmental Statement 2007. Rüdersdorf Cement Plant. Cemex OstZement GmbH 2007
Kaevandusvaringutest
Põlevkivist ja varingutest
txt: SEISMOLOOGID seiravad maakoo- res toimuvaid kõikumisi, nii loodus- likke maavärinaid kui ka inimtegevu- sest, näiteks lõhkamisest põhjustatud sündmusi. Digitaalsignaali põhjaliku analüüsi abil on võimalik üsna usal- dusväärselt määrata, kas põrutuse on tekitanud maavärin, plahvatus või varing. Viimase võima- luse kohta on allpool näitena toodud kaks sündmust, mis toimu- sid mullu Estonia põ- levkivikaevanduses. SEISMILINE SÜNDMUS JA SELLE SÕRMEJÄLG Seismomeeter mõõ- dab maa võnkumise kiirust pendli abil. Ajakohastes seismo- meetrites on kolm komponenti: üks mõõdab vertikaal- suunas ja kaks ho- risontaalselt (orien- teeritud põhja-lõuna ja ida-lääne suunas). Seismogramm ku- jutab seismilise sündmuse lainesisal- dust ajavaldkonnas. Seismilisi lained on kolme tüüpi. Kõige kiiremini liiguvad pikilained (P – pri- maarlained) ja pärast neid jõuavad kohale ristlained (S – se- kundaarlained). P-laine kiirus maa- koores on tüüpiliselt 2–6 km/s (sõltu- des geoloogiast ja sügavusest), S-laine on sellest umbes 1,7 korda aeglasem. Piki- ja ristlaine kohalejõudmise vahe- lise aja järgi on võimalik hinnata, kui kaugel seismojaamast sündmus toi- mus. Ristlainetest aeglasemalt liiguvad veel pinnalained, mida on kahte liiki. Registreeritud seismilisi signaa- le analüüsides saab määrata, millise sündmusega on tegemist. Maavärin toimub murrangus, kus kaks kivimi- plokki nihkuvad teineteisest mööda. Vaatluspunkti asukohast olenevalt on maavärina tekitatud esimese võnke suund kas tõmme või tõuge. Plahva- tuse puhul on aga esimene võnge igas vaatlussuunas tõuge. Seismoanalüüsi käigus vaadeldakse signaale ka sagedusvaldkonnas. Sarna- selt valgusega või mis tahes lainekuju- lise signaaliga on seismogrammile või- malik arvutada spekter, mis toob esile signaali sagedus- sisalduse. Tavaliselt koos- tatakse spektrogramm, signaali „sõrmejälg”, mis kujutab, kuidas spekt- ri sagedused ja tippude amplituudid aja jooksul muutuvad. Maavärina ja plahvatuse spektrogram- mid erinevad üksteisest. Kohalik väike maavärin sisaldab tüüpiliselt iga- suguseid sagedusi um- bes 2–20 Hz vahemikus. Plahvatuse spektro- gramm näeb aga välja „triibuline”, koosnedes peamiselt mõnest tera- vast kõrge amplituudi- ga tipust. MIS EESTIT KÕIGUTAB? Eesti loetakse seis- miliselt nõrgalt aktiivseks piirkon- naks. Keskmiselt re- gistreeritakse Eesti territooriumil üks väike maavärin kahe aasta jooksul. Seis- moloogile jätkub aga vaatlusmaterjali ka siin, sest meie alal tehakse ühe kuu jooksul kindlaks kesk- miselt 70 seismilist sündmust. Peami- selt on tegemist põlevkivi- ja paekivi- karjäärides toimuvate lõhkamistega. Sellist tegevust registreeritakse ena- SEISMOANALÜÜSIGA VÕIB TUVASTADA KAEVANDUSVARINGUID HEIDI SOOSALU Eesti Geoloogiakeskus, Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituut INGO VALGMA Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituut Joonis 1. Eesti seismojaamad ning meie seismoanalüüsis regulaarselt kasutatavad Soome ja Läti seismojaamad. Märgitud on Aidu (A) ja Narva (N) karjääri asukohad seismovõrgu suhtes. Üldjuhul rahuldava lokaliseeringu tingimuse kohaselt asuvad sündmused võrgu sees, s.t kõige suurem kahe jaama vaheline nurk on 30–35 m) kaevanduse puhul. Määrav tähtsus on väljatud paksusel (1,6–3,2 m) ja kasutuses olnud laekäitlustehno- loogial (langetamine, osaline täitmine, tavalised tugitervikud, „igavesed“ tugi- tervikud, hoidetervikud). Kuid suurima määramatuse tekitavad raskelt tuvasta- tavad mõjurid, nagu maapõuelõhed ja karst, ee liikumise suund, laava (pikk koristusesi) sulgemise tehnika (pika või Joonis 1. Maa Kukruse kaevanduse kohal. Taamal heki taga Narva maantee Kukruse–Jõhvi lõik. Esiplaanil – strekitervikute peal olev kvaasistabiilne maa, mida iseloomustavad põllukividega täidetud kohtvaringud. Kivikuhila taga näha olev vajum on ohtlik ala (tabel 1). Sellest kaugemal on langetatud maa, mis taamal toetub suhteliselt hästi laotud täiteriitadele 10 KESKKONNATEHNIKA 3/2009 mäendus lühikese konsoo- liga). Lisaks veel subjektiivsed, kuid kindlalt ilmsiks tulnud mõjurid, nagu mäetöö va- hetu juhi julgus ja ausus, kaevuri- te kahenädalane palgaperiood ja paaniline plaani täitmine kuu lõ- pus. Täiesti kindel, et sügavad vett täis vajumid, nn Täku- metsa lombid Kuk- ruse kaevanduse lõunaosas tekkisid ajal, kui tööle hakkavale Eesti Elektri- jaamale võis müüa nii viletsat kütust, et kaevandatud ala täitmiseks ei jätkunud paasi. Altkaevandatud maa oluline oma- dus on mitmekesisus. Eesti põlevkivi- maardla põhjaosas valdab langetatud maa – ristkülikukujulise plaaniga mol- lid ja allmaakäikusid hoidvate tervikute kohale jäänud vallid. Sellist maastikku nimetatakse vahvelmaa(stiku)ks. Lan- gatused katavad kogu Jõhvi valla lää- ne- ja lõunaosa, Kohtla valla lõunaosa, Mäetaguse valla põhja- ja kirdeosa maa, ning väiksemaid alasid Maidla ja Sonda vallast ning Kohtla-Järve linnast. Langa- tuse sügavus on kuni 1,3–1,4 m. Eran- diks on maa Maidla valla põhjaosas, kus Kohtla kaevandus rakendas lausvälja- mist ja langatused on kuni 2 m sügavu- sed. Langatusmoldide perve nõlvanurk on vahvelmaa lõunaosas 8o ning põhja pool, kus mäetöö toimus madalamal, kuni 12o . Maardla lõunaosas, kus võeti kasutusele kamberkaevandamine, on maa stabiilne või kvaasistabiilne. Kvaa- sistabiilsele alale on ilmunud vajumeid, mille sügavus on 1–1,5, erandjuhul 2 m. Sügavamad neist tekkisid erineva- te kaevandamismooduste katsetamisel Ahtme, Tammiku ja Viru kaevanduses aastail 1970–1980, mil eesmärgiks oli seatud maavara kao vähendamine. Kuna erinevaid kaevandamisviise ka- sutati ja katsetati kõikjal, ei saa maardla põhjaosa mitte mingil juhul käsitleda üheselt langetatud maana. On põhjen- datud kartus, et Jõhvi linnast läänes, alal, kus eelmise sajandi keskel katsetati mit- meid laekäitlustehnoloogiaid, võib olla üsna suuri veel varisemata tühemikke. Kõige keerukam ongi määrata altkae- vandatud maa püsivusomadusi seal, kus kõrvuti on erineva laekäitlusviisiga kae- veõõned, näiteks osalise täitmisega laavad, tervi- kute vahel olevad käigud ja nende taga püsiva laega kambrid. Kuna mõjuala levib kaeveõõnest eemale, siis kõrvutiste kaeveõõnte mõjualad kattuvad. Sa- mas on naaberkaeveõõn- te mõju oluliselt erinev (joonis 1). Sellises olukor- ras saab hinnangu anda vaid mäetehnilise eriha- ridusega vilunud ekspert (joonis 2). SOOVITUSED Vajunud, stabiilsele ja kvaasistabiilsele maale võib ehitada kaevanda- misseaduse mõistes vastutava isiku tehtud ekspertiisi alusel. Avakaevandamisega kaevandatud ala peab ehitusinsener käsitlema kui eri- pinnast või tehnogeenset puistet. Kaevandatud alale ehitisi projekteeri- des ei tohi piirduda eeluuringuga.
1..2
- -2000 (2)
- -8000 (2)
- 1846 (2)
- 1877 (2)
- 1881 (2)
- 1885 (2)
- 1887 (2)
- 1889 (2)
- 1895 (2)
- 1896 (2)
- 1900 (2)
- 1902 (2)
- 1903 (2)
- 1909 (2)
- 1914 (2)
- 1917 (2)
- 1924 (2)
- 1930 (2)
- 1931 (2)
- 1933 (2)
- 1934 (2)
- 1942 (2)
- 1945 (2)
- 1954 (2)
- 1961 (2)
- 1965 (2)
- 1968 (2)
- 1969 (2)
- 2008 (2)
- Allmaakaevandamine (2)
- Allmaalaadur (2)
- Ammutamine (2)
- Astangu (2)
- Auruekskavaator (2)
- Avakaevandamine (2)
- Avamus (2)
- Avamusjoon (2)
- Bager (2)
- EKG (2)
- Eekonveier (2)
- Ferropolis (2)
- Fosforiidikarjäär (2)
- Frakkimine (2)
- Freesturvas (2)
- Gaas (2)
- Graafik (2)
- Haagis (2)
- Haagisskreeper (2)
- Haamerpurusti (2)
- Haardkopp (2)
- Hõbe (2)
- Hüdroajam (2)
- Hüdrofrakkimine (2)
- Järvelubi (2)
- Kaevandaja (2)
- Kaevandamismoodus (2)
- Kaevandamistehnoloogia (2)
- Kaevemaht (2)
- Kaevik (2)
- Kaldšaht (2)
- Karjäär nr. 3 (2)
- Katendi eemaldamine (2)
- Katenditegur (2)
- Kattekivim (2)
- Kraapkonveier (2)
- Kraav (2)
- Kukruse (2)
- Käpplaadur (2)
- Kõrgeim (2)
- Lasnamäe (2)
- Lõiketrummel (2)
- Maavara (2)
- Miniekskavaator (2)
- Minimasin (2)
- Mitmeotstarbeline ekskavaator (2)
- Mäekeel (2)
- Mäemasinate tootjad (2)
- Mäemees (2)
- Mäenduskeel (2)
- Otsekoppekskavaator (2)
- Pealmaakaevandamine (2)
- Pikkesi (2)
- Pimešaht (2)
- Pindesi-freeskombain (2)
- Pinnasepump (2)
- Piusa (2)
- Pronks (2)
- Puistangumoodustaja (2)
- Puistangusild (2)
- Pumbajaam (2)
- Purustamine (2)
- Pusku (2)
- Pääsküla (2)
- Põlevkivimatk (2)
- Ratasbuldooser (2)
- Retked (2)
- Roomik (2)
- Roomiklaadur (2)
- Roomikutega kopplaadur (2)
- Roomikvagun (2)
- Rööbas (2)
- Saviauk (2)
- Suruõhk (2)
- Sõelmed (2)
- Süvendaja (2)
- Tapa (2)
- Tehas (2)
- Teleskoopekskavaator (2)
- Tinamaak (2)
- Tsement (2)
- Tsükliaeg (2)
- Tunnel (2)
- Turbafrees (2)
- Turbaplokk (2)
- Turbaraba (2)
- Turbaväli (2)
- Täitmine (2)
- Tööstuspärand (2)
- Uraanikaevandus (2)
- Vaalkaevandamine (2)
- Vajum (2)
- Varinguauk (2)
- Vasemaak (2)
- Veealune kaevandamine (2)
- Ventilaator (2)
- Veoauto (2)
- Veomasin (2)
- Viivikonna (2)
- Välispuistang (2)
- Väo (2)
- -1000 (1)
- -1600 (1)
- -250000 (1)
- -3000 (1)
- -300000 (1)
- -3000000 (1)
- -4000 (1)
- -6000 (1)
- -7000 (1)
- 1170 (1)
- 1270 (1)
- 1420 (1)
- 1494 (1)
- 1515 (1)
- 1550 (1)
- 1558 (1)
- 1592 (1)
- 1718 (1)
- 1726 (1)
- 1734 (1)
- 1742 (1)
- 1744 (1)
- 1745 (1)
- 1765 (1)
- 1774 (1)
- 1796 (1)
- 1820 (1)
- 1825 (1)
- 1826 (1)
- 1827 (1)
- 1830 (1)
- 1834 (1)
- 1835 (1)
- 1836 (1)
- 1841 (1)
- 1842 (1)
- 1854 (1)
- 1860 (1)
- 1863 (1)
- 1865 (1)
- 1867 (1)
- 1869 (1)
- 1870 (1)
- 1872 (1)
- 1873 (1)
- 1883 (1)
- 1886 (1)
- 1888 (1)
- 1892 (1)
- 1893 (1)
- 1894 (1)
- 1897 (1)
- 1899 (1)
- 1905 (1)
- 1906 (1)
- 1907 (1)
- 1910 (1)
- 1911 (1)
- 1916 (1)
- 1919 (1)
- 1921 (1)
- 1922 (1)
- 1923 (1)
- 1925 (1)
- 1928 (1)
- 1929 (1)
- 1935 (1)
- 1936 (1)
- 1941 (1)
- 1944 (1)
- 1952 (1)
- 1955 (1)
- 1956 (1)
- 1957 (1)
- 1960 (1)
- 1962 (1)
- 1963 (1)
- 1966 (1)
- 1970 (1)
- 1979 (1)
- 1982 (1)
- 1987 (1)
- 1990 (1)
- 1991 (1)
- 1992 (1)
- 1998 (1)
- 2009 (1)
- 2011 (1)
- 2015 (1)
- 2022 (1)
- 2024 (1)
- 745 (1)
- 970 (1)
- ? (1)
- AFC (1)
- Abisõnnik (1)
- Abrasiivsus (1)
- Ader (1)
- Aheraine (1)
- Ajakiri (1)
- Ajam (1)
- Alandus (1)
- Alanduslehter (1)
- Allmaakallur (1)
- Allmaakäik (1)
- Allmaamasinad (1)
- Allmaatransport (1)
- Allmaavedu (1)
- Allveekaevandamine (1)
- Alusvanker (1)
- Aluvere (1)
- Ankurdamine (1)
- Apatiit (1)
- Argilliit (1)
- Asfaldifrees (1)
- Aun (1)
- Aurumasin (1)
- Aurusilinder (1)
- Autoekskavaator (1)
- Avamusala (1)
- BCE (1)
- BWE (1)
- Bager-masin (1)
- Bensiinimootor (1)
- Bentoniit (1)
- Betoon (1)
- Bucyrus (1)
- Buldooserskreeper (1)
- Caterpillar (1)
- Detonaator (1)
- Diiselkallur (1)
- Dredž (1)
- EVG (1)
- Eelaadur (1)
- Eeskuju (1)
- Eesti kaevandused (1)
- Efektiivseim (1)
- Ehituskivi (1)
- Ekskavaatorkobesti (1)
- Elektrijaam (1)
- Elektrimootor (1)
- Elevaatorskreeper (1)
- Energeetika (1)
- Energiatootlus (1)
- Esivere (1)
- Estonia (1)
- Ettevõtted (1)
- FEL (1)
- Filtratsioonimoodul (1)
- Flotatsioon (1)
- Flotoliiv (1)
- Fordson (1)
- Fraktsioon (1)
- Frees (1)
- Fresno (1)
- Frontaalkombain (1)
- Galerii (1)
- Georgius Agricola (1)
- Geotehnoloogia (1)
- Gigantekskavaator (1)
- Gigantkallur (1)
- Gigantmäemasin (1)
- Gigantrehv (1)
- Glück Auf (1)
- Glückauf (1)
- Grader (1)
- Graptoliitargilliit (1)
- Haagisekskavaator (1)
- Haagisveok (1)
- Haamer (1)
- Haarats-kopp (1)
- Haaratskopp (1)
- Hammas (1)
- Hiib (1)
- Hobujõud (1)
- Hobune (1)
- Hobuveok (1)
- Hobuvints (1)
- Hõlm (1)
- Hübriid (1)
- Hübriidajam (1)
- Hübriidekskavaator (1)
- Hüdrauliline haardkoppekskavaator (1)
- Hüdrauliline masin (1)
- Hüdrauliline pärikoppekskavaator (1)
- Hüdrauliline sahk (1)
- Hüdrauliline toestik (1)
- Hüdrogeoloogia (1)
- Hüdromootor (1)
- Hüdropump (1)
- Hüdrosilinder (1)
- Hüdrotoestik (1)
- Hüdrovasar (1)
- Imur (1)
- Infiltratsioon (1)
- Ingo Valgma (1)
- Isesüttimine (1)
- Jahutus (1)
- Jalgratas (1)
- Juhe (1)
- Järelkäru (1)
- Järelveetav skreeper (1)
- Jääk (1)
- KMH (1)
- Kaabel (1)
- Kaabliader (1)
- Kaadvagonett (1)
- Kaarma (1)
- Kaddak (1)
- Kaevamine (1)
- Kaevandamisala (1)
- Kaevandamise ala (1)
- Kaevandamise luba (1)
- Kaevandamise maht (1)
- Kaevandamisluba (1)
- Kaevandamismaht (1)
- Kaevandamistranšee (1)
- Kaevandmise maht (1)
- Kaevandusala (1)
- Kaevanduse ala (1)
- Kaevandusetamine (1)
- Kaevandusgaas (1)
- Kaevanduskanal (1)
- Kaevandusluba (1)
- Kaevandusmaht (1)
- Kaevandusohver (1)
- Kaevandustehnika (1)
- Kaevandustehnoloogia (1)
- Kaevandustolm (1)
- Kaevandusvesi (1)
- Kaeve- (1)
- Kaeveala (1)
- Kaevejärk (1)
- Kaeveluba (1)
- Kaevis (1)
- Kaevur (1)
- Kaevurite päev (1)
- Kalda (1)
- Kaldkaeveõõs (1)
- Kaldtee (1)
- Kallurhaagis (1)
- Kamariku (1)
- Kamberkaevandamine (1)
- Kandevõime (1)
- Kapasto (1)
- Karjäärivesi (1)
- Kast (1)
- Katendi teisaldamine (1)
- Katsepumpamine (1)
- Kes? (1)
- Kettekskavaator (1)
- Kihind (1)
- Kiht (1)
- Kiire (1)
- Kilt (1)
- Kimberliit (1)
- Kiviaeg (1)
- Kivimi tihedus (1)
- Kivimrd (1)
- Kivimurrumaa (1)
- Kivisüsi (1)
- Klaas (1)
- Klaasiliiv (1)
- Klinker (1)
- Kobestustegur (1)
- Kohtla-Vanaküla (1)
- Kolbpump (1)
- Kolu (1)
- Kong (1)
- Konks (1)
- Kontakt (1)
- Kopa luuk (1)
- Koristustööline (1)
- Kraana (1)
- Kraavilõikaja (1)
- Kraavitaja (1)
- Kriidiauk (1)
- Kriidikarjäär (1)
- Kriiditööstus (1)
- Kroodi kaevandus (1)
- Kruusaauk (1)
- Kuivendamine (1)
- Kuivendus (1)
- Kullamaak (1)
- Kullapalavik (1)
- Kunda (1)
- Käiguosa (1)
- Kämariku (1)
- Kärutamine (1)
- Käsikäru (1)
- Laadimismasin (1)
- Laadung (1)
- Laadur-ekskavaator (1)
- Laadurekskavaator (1)
- Laavakaevandamine (1)
- Laboritööd (1)
- Laekivimid (1)
- Lagi (1)
- Lamp (1)
- Laotur (1)
- Lasnamäe karjäär (1)
- Lasu (1)
- LeTourneau (1)
- Liigendkopplaadur (1)
- Liigendveok (1)
- Liivakivi (1)
- Lint (1)
- Lokomobiil (1)
- Lubjakivimatk (1)
- Lubjamaa (1)
- Läbinduskombain (1)
- Lõiketera (1)
- Löökpurusti (1)
- Lühieekombain (1)
- Lühiesi (1)
- Lühike tonn (1)
- Maa-alune (1)
- Maablogi (1)
- Maapõu (1)
- Maapõuematkad (1)
- Madal (1)
- Mahumass (1)
- Mass (1)
- Materjal (1)
- Materjaliteisaldamine (1)
- Matk (1)
- Mehaaniline masin (1)
- Mehaaniline raimamine (1)
- Mergel (1)
- Merglikarjäär (1)
- Merglimurd (1)
- Metaan (1)
- Metalltoestik (1)
- Miks? (1)
- Minibuldooser (1)
- Minikopplaadur (1)
- Minilaadur (1)
- Mitmeotstarbeline kopplaadur (1)
- Mittekaevandus (1)
- Mobiilne ekskavaator (1)
- Mobiilne masin (1)
- Monoköisvedu (1)
- Monorelsskaadurvagonett (1)
- Monorelssvagonett (1)
- Muda ammutamine (1)
- Muda kaevandamine (1)
- Mudel (1)
- Muljumine (1)
- Murdmine (1)
- Muuseumid (1)
- Mäe- (1)
- Mäeisik (1)
- Mäendusisik (1)
- Mäetööd (1)
- Mäetööstur (1)
- Nahkhiir (1)
- Näritspuur (1)
- Nõrglubi (1)
- Obsidiaan (1)
- Open Cast (1)
- Open Pit (1)
- Operatiivekskavaator (1)
- Operatsioon (1)
- Paekivi (1)
- Paisutus (1)
- Paljand (1)
- Pargas (1)
- Payloader (1)
- Pideva tööviisiga masin (1)
- Piik (1)
- Pildid (1)
- Pindesifreeskombain (1)
- Pinnas (1)
- Plaatkonveierekskavaator (1)
- Plahvatusoht (1)
- Planeerimine (1)
- Plokikivi (1)
- Plokilõikaja (1)
- Plokk (1)
- Plokkturvas (1)
- Pneumoajam (1)
- Pneumolaadur (1)
- Pneumomootor (1)
- Pneumovasar (1)
- Pole selge (1)
- Poolkoks (1)
- Protsess (1)
- Punker (1)
- Punkerlaadur (1)
- Puur (1)
- Puurlõhketööd (1)
- Puurmasin (1)
- Puurpuru (1)
- Puurvanker (1)
- Puurvarras (1)
- Põllumajandustraktor (1)
- Püriit (1)
- Quarry (1)
- Raimamismasin (1)
- Rake (1)
- Rallikross (1)
- Ramp (1)
- Ratas (1)
- Rauamaagikarjäär (1)
- Rauamaak (1)
- Raud (1)
- Raudteeekskavaator (1)
- Rehv (1)
- Rekord (1)
- Relss (1)
- Roobas (1)
- Roomikud (1)
- Roomikutega traktorskreeper (1)
- Roomitraktor (1)
- Rootsi (1)
- Rööbastee (1)
- Saagimine (1)
- Saksamaa (1)
- Sammaspuurmasin (1)
- Sammuv draglain (1)
- Sammuv ekskavaator (1)
- Savikaart (1)
- Scooptram (1)
- Separaator (1)
- Settebassein (1)
- Short ton (1)
- Sirgala (1)
- Sirgala karjäär (1)
- Sirgala põlevkivikarjäär (1)
- Sisepuistang (1)
- Skipp (1)
- Sompa (1)
- Statistika (1)
- Steatiit (1)
- Superfosfaat (1)
- Suruõhulaadur (1)
- Suruõhumootor (1)
- Suruõhuperforaator (1)
- Suruõhuvasar (1)
- Suubla (1)
- Suue (1)
- Suundpuurimine (1)
- Süttimine (1)
- Tammiku põlevkivikaevandus (1)
- Tarva (1)
- Teehöövel (1)
- Teemant (1)
- Teisaldamine (1)
- Teleskoopkast (1)
- Telgventilaator (1)
- Tera (1)
- Tervitus (1)
- Tihedus (1)
- Tikka kruusakarjäär (1)
- Toestamine (1)
- Toitur (1)
- Toober (1)
- Tooberpump (1)
- Toodangumaht (1)
- Tootlikkus (1)
- Tootsi (1)
- Topeltskreeper (1)
- Traktor-kopplaadur (1)
- Traktorekskavaator (1)
- Transport (1)
- Transportöör (1)
- Treiler (1)
- Trencher (1)
- Tross (1)
- Tsentrifugaalventilaator (1)
- Tuhk (1)
- Turba pööraja (1)
- Turbaimur (1)
- Turbakaevandus (1)
- Turbakoguja (1)
- Turbalõikaja (1)
- Turbamaa (1)
- Turbamasin (1)
- Turbapäts (1)
- Tuulus (1)
- Tuulutamine (1)
- Tuulutus (1)
- Tuulutusšurf (1)
- Tähikveoratas (1)
- Täispööratav ekskavaator (1)
- Täitematerjali heitja (1)
- Tõsteratas (1)
- Tõstetorn (1)
- Tõstetross (1)
- Töötlemine (1)
- Ubja põlevkivikarjäär (1)
- Vaal (1)
- Vaalkarjäär (1)
- Vajub (1)
- Valtspurusti (1)
- Vanker (1)
- Varisemine (1)
- Vasar (1)
- Vastukoppekskavaator (1)
- Vedur (1)
- Vee alt ammutamine (1)
- Veeb (1)
- Veeblogi (1)
- Veepeedia (1)
- Veermik (1)
- Veeseire (1)
- Velg (1)
- Veotee (1)
- Veotranšee (1)
- Vibratsioon (1)
- Vibroripper (1)
- Viimistluskivi (1)
- Viivikonna karjäär (1)
- Viru põlevkivikaevandus (1)
- Voolukivi (1)
- Väljend (1)
- Võhmuta (1)
- Võimsaim (1)
- Võistlus (1)
- Vöo karjäär (1)
- Wosworiit (1)
- inimkäik (1)
- st (1)
- Ühikud (1)
- Üldotstarbeline ekskavaator (1)
- Ülgase (1)
- Ümberlaadur (1)
Tellimine:
Postitused (Atom)