Otsing

Kuvatud on postitused sildiga Allmaarajatis. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Allmaarajatis. Kuva kõik postitused

Ingo Valgma: Maa-aluse maailma saladused



Maa-aluse maailma saladused

GIS päev
Ingo Valgma Mis toimub meie jalge all?

• Tunnetatav
• Mittetunnetatav
• Müstiline

13.11.2007 GIS päev 2



Tunnetatav

• Salvkaev aias
• Kanalisatsioonikaev linnas
• Tunnel kaljus
• Koobas Toril

13.11.2007 GIS päev 3



Tunnel

13.11.2007 GIS päev 4



Müstiline

• Põrgu
• Plutoonia (meie maakera sees on
veel teine maakera)
• Käik mis ühendab Kukruse mõisa
Jõhvi kirikuga
• Käik mis viib Pirita kloostrist
Toompea alla

13.11.2007 GIS päev 5



Mittetunnetatav

• Kanalisatsioonitorustik
• Metroo
• Kaevandus
• Koobastik
• Vulkaanilõõr
• Lõhe maa sees või mere all

13.11.2007 GIS päev 6

mi.ttu.ee
Maaalune, allmaa, maasisene

• Kanalisatsioonikaev, luuk peal,
bussijaam kaubanduskeskuse all
• Kaevandus
• Tori põrgu (koobas liivakivis)

13.11.2007 GIS päev 7

mi.ttu.ee

Kaevandus ja karjäär

• Koobastik – looduslik, st. üldjuhul
mitte inimese poolt rajatud
tühimikud maa all
• Kaevandus = allmaakaevandus
• Karjäär = pealmaakaevandus

13.11.2007 GIS päev 8

mi.ttu.ee

Kaeveõõned karjääris

• Kraav, kaevik, tranšee
• Kaevetranšee
• Veotranšee
• Auk

13.11.2007 GIS päev 9

mi.ttu.ee 10

Kaevetranšee vaalkarjääris

Narva karjäär

mi.ttu.ee 11

mi.ttu.ee

Suur auk-karjäär

13.11.2007 GIS päev 12

mi.ttu.ee

Väike auk-karjäär

13.11.2007 GIS päev 13

mi.ttu.ee

Kaevandus

• Maavara
• Kaeveõõned
– Šaht ≠ kaevandus
– Kamber
– Stoll
– Šurf
– Strekk
• Tervik

13.11.2007 GIS päev 14

mi.ttu.ee

Strekk

13.11.2007 GIS päev 15

mi.ttu.ee 16
Estonia kaevanduse kambrid ja

tervikud

mi.ttu.ee

Pargipink kambris

13.11.2007 GIS päev 17

mi.ttu.ee 13.11.2007 18
Kombainkaevandamine Eestis

mi.ttu.ee

Saladus

• Mittenähtav
• Mittetunnetatav
• Mittetajutav
• Tundmatu
• Kardina tagune

13.11.2007 GIS päev 19

mi.ttu.ee

Mis auk see on?

13.11.2007 GIS päev 20

mi.ttu.ee

Mis urgas see on?

13.11.2007 GIS päev 21

mi.ttu.ee

Mis kraav see on?

13.11.2007 GIS päev 22

mi.ttu.ee

Kuhu see kraav välja viib?

13.11.2007 GIS päev 23

mi.ttu.ee

Mis käik see on?

13.11.2007 GIS päev 24

mi.ttu.ee

Miks raudtee kõver on?

mi.ttu.ee

Mis juhtus?

mi.ttu.ee

Kas Piusa koobas on ohtlik?

13.11.2007 GIS päev 27

mi.ttu.ee
Miks see auk keset metsa on?

13.11.2007 GIS päev 28

mi.ttu.ee
Kuidas on GIS seotud maaaluse

maailmaga?

• GIS e. ruumiline
modelleerimine on ainus
võimalus arusaadavalt
kirjeldada maa-alust
maailma

13.11.2007 GIS päev 29

mi.ttu.ee 13.11.2007 30
 Oil plant
Closed plant







 
Power plant
Closed power plant





   


 

Narva

Narva-
Jõesuu

Eesti
Power Plant

Slantsõ

Lake Peipsi
Gulf of Narva

Jõhvi

Sillamäe

Ahtme
Power Plant

Kohtla-
Kiviõli Järve

Kohtla-
Nõmme

Püssi

Surface mined area
Underground mine

Permissions are
not resoluted
New mine

© Enno Reinsalu, 2007
Flooded mine

Reservation
Rakvere
Kunda

Mezhduretshije

Põhja-Kiviõli

Kirovskoje

Ubja
Haljala

Kirovi
Leningradskaja

nr 4

Vanamõisa

Kiviõli

Estonia
Ahtme
nr 2
Käva

Sompa
Kukruse

Viru

Puhatu

Permisküla

Oandu
Uus Kiviõli
Ojamaa

Kabala

Tudu
Kohala Uljaste

Rakvere

Sonda

Peipsi

Seli

Pada

1

Narva

Aidu

Usnova

Nr 3

Kohtla

Tammiku

Sirgala-Viivikonna

6

Põlevkivimaardla

mi.ttu.ee 31
RUSSIA

ESTONIA

OIL SHALE BEDDING DEPTH, meters
UNDERGROUND OIL SHALE MINING FIELDS

CALORIFIC YIELD, SHOWS ACTIVE DEPOSIT
OIL SHALE RESEARCH FIELDS
MINED OUT AREAS
OIL SHALE OPEN CAST FIELDS

35 GJ/m2
25

Kirov skaja

IDA VIRU COUNTY

Sirgala
open cast

Narv a
open cast

Permisküla

GULF O F FINLAND

Ahtme

Peipsi

Puhatu

35 GJ/m2

25 GJ/m2

Seli

Viru

Estonia

Kohtla

Ojamaa

Underground oil shale
mining area,
abandoned mines Aidu
open cast

Uus Kiv iõli

Oandu
Kiv iõli

Puhatu

30

80
70

55

60

45

65

50

40

40
35
15
20
25
30

80

35
20
15
25

10

10

mi.ttu.ee 13.11.2007 GIS päev 32

mi.ttu.ee

Läbilõige

13.11.2007 GIS päev 33

mi.ttu.ee 13.11.2007 GIS päev 34

Lõiked, kivimi omadused

mi.ttu.ee

Kas Jõhvi vangla upub?

13.11.2007 GIS päev 35

mi.ttu.ee 13.11.2007 36

Mis on Jõhvi kõrgendiku sees?

mi.ttu.ee 13.11.2007 37
Kuidas kaevandada 1 km sügavusel

lasuvat rauamaaki?

mi.ttu.ee 13.11.2007 38

Kuidas tasanda
karjääripuistanguid?

mi.ttu.ee
Kuidas vasemaak (või graniit
Maardust) maa seest kätte saada?

13.11.2007 GIS päev 39

mi.ttu.ee
Kas vedada maa all kopplaaduri

või konveieriga?

13.11.2007 GIS päev 40

mi.ttu.ee 13.11.2007 41
Kuidas allmaakaevandamine

mõjutab elu rabas?

mi.ttu.ee
Kas Kohtla kaevandusest saab
põlevkivi Aidu karjääri viia?

13.11.2007 GIS päev 42

mi.ttu.ee

Kuhu rajatakse uued
kaevandused?

13.11.2007 GIS päev 43

Kiviõli

Estonia
Ahtme
Kaevandus 2
Käva 2
Kaevandus 4
Kohtla
Sompa
Viru
Tammiku

Küttejõu

Puhatu

Permisküla

Oandu
Uus Kiviõli

Haljala

Ojamaa

Kabala

Tudu
Kohala Uljaste

Rakvere

Põhja-Kiviõli

Sonda

Peipsi

Seli

Pada
Pada

Estonia

Estonia

Slantsõ2
Slantsõ1

Aidu

Narva

Kohtla-Järve

Vana Kohtla

mi.ttu.ee

3D Tarkvara

• FLAC
• MINEX / SURPAC, Vulcan
• Vertical Mapper, Surfer, Discover
• Modflow, Plaxis
• Autocad, Microstation
• jne

13.11.2007 GIS päev 44

mi.ttu.ee

Kivimite püsivus

13.11.2007 GIS päev 45

mi.ttu.ee 46

Model Generation: Mine Layout – Horizontal map

Results

mi.ttu.ee 47

FLAC3D 3.00

TU Bergakademie Freiberg
Professur Bergbau/Tiefbau
Step 3980 Model Perspective
16:55:40 Sun Jun 25 2006
Center:
X: 7.450e+001
Y: 6.824e+001
Z: 4.914e+001
Rotation:
X: 10.000
Y: 0.000
Z: 0.000
Dist: 4.568e+002 Mag.: 1
Ang.: 22.500

Job Title: Horst - Peterstollen
View Title:

Block Group
gips mm1
anhydrit unteres sulfat mm2
mergelkalkstein mo1
mergelstein mo2
Axes
Fixed
Linestyle

X
Y
Z

Model Generation: Stratigraphic Sequence

Results

mi.ttu.ee 48

Model Generation: Transfer into the Model
FLAC3D 3.00

TU Bergakademie Freiberg
Professur Bergbau/Tiefbau
Step 3980 Model Perspective
17:17:29 Sun Jun 25 2006
Center:
X: 7.450e+001
Y: 6.350e+001
Z: 5.050e+001
Rotation:
X: 90.000
Y: 0.000
Z: 0.000
Dist: 3.120e+002 Mag.: 1
Ang.: 22.500

Job Title: Horst - Peterstollen
View Title:

Block Group
gips mm1
Axes
Fixed
Linestyle

X

Y

Z

Results

mi.ttu.ee 49

Modellerzeugung: Block Definition
FLAC3D 3.00

TU Bergakademie Freiberg
Professur Bergbau/Tiefbau
Settings: Model Perspective
09:35:37 Thu Jun 22 2006
Center:
X: 7.450e+001
Y: 6.350e+001
Z: 5.370e+000
Rotation:
X: 90.000
Y: 0.000
Z: 0.000
Dist: 3.474e+002 Mag.: 1
Ang.: 22.500

Job Title: Ralingen
View Title:

Block Group
feste1.7
feste1.8
feste1.9
feste2.1
feste2.2
feste2.3
feste2.9
gips mm1
b1
b2
b3
b4
b5
b6
b7
b8
b9
b10
b11
b12

X

Y

Z

Results

mi.ttu.ee 50

FLAC3D 3.00

TU Bergakademie Freiberg
Professur Bergbau/Tiefbau
Settings: Model Perspective
14:07:54 Thu Jun 22 2006
Center:
X: 7.450e+001
Y: 6.350e+001
Z: 5.370e+000
Rotation:
X: 90.000
Y: 0.000
Z: 0.000
Dist: 3.474e+002 Mag.: 1
Ang.: 22.500

Job Title: Ralingen
View Title:

Block Group
b80
b81
b82
b83
b84
b85
b86
b87
b88
b89
b91
b92
b93
b94
b95
b96
b97
b98
b99
b100

X

Y

Z

Model Generation: Room and pillar => open stoping

Results

mi.ttu.ee 51

FLAC3D 3.00

TU Bergakademie Freiberg
Professur Bergbau/Tiefbau
Step 3980 Model Perspective
17:43:01 Sun Jun 25 2006
Center:
X: 1.179e+002
Y: 7.121e+001
Z: 9.760e+000
Rotation:
X: 2.598
Y: 358.906
Z: 90.550
Dist: 7.658e+002 Mag.: 18
Ang.: 22.500

Block Group
gips mm1
b1
a1
a2
a3
a4
a5
a6
feste4.1
feste4.2
feste4.3
feste4.4
feste4.5
feste4.6
feste4.7
feste4.8
feste4.9
feste4.10
feste4.11

Y

X
Z

Results

Model Generation: Room and pillar => open stoping

mi.ttu.ee 52

Model Generation - Animation
FLAC3D 3.00

TU Bergakademie Freiberg
Professur Bergbau/Tiefbau
Step 3980 Model Perspective
11:26:11 Wed Jul 05 2006
Center:
X: 8.747e+001
Y: 5.562e+001
Z: 2.901e+001
Rotation:
X: 24.310
Y: 0.000
Z: 64.660
Dist: 2.697e+002 Mag.: 4.29
Ang.: 22.500

Job Title: R0
View Title:

Contour of SMin
Magfac = 1.000e+000
Gradient Calculation
-1.4264e+001 to -1.4000e+001
-1.4000e+001 to -1.3000e+001
-1.3000e+001 to -1.2000e+001
-1.2000e+001 to -1.1000e+001
-1.1000e+001 to -1.0000e+001
-1.0000e+001 to -9.0000e+000
-9.0000e+000 to -8.0000e+000
-8.0000e+000 to -7.0000e+000
-7.0000e+000 to -6.0000e+000
-6.0000e+000 to -5.0000e+000
-5.0000e+000 to -4.0000e+000
-4.0000e+000 to -3.0000e+000
-3.0000e+000 to -2.0000e+000
-2.0000e+000 to -1.0000e+000
-1.0000e+000 to -5.3629e-001
Interval = 1.0e+000
Axes

X

Y
Z

Results

mi.ttu.ee 53

FLAC3D 3.00

TU Bergakademie Freiberg
Professur Bergbau/Tiefbau
Step 4350 Model Perspective
11:26:22 Wed Jul 05 2006
Center:
X: 8.747e+001
Y: 5.562e+001
Z: 2.901e+001
Rotation:
X: 24.310
Y: 0.000
Z: 64.660
Dist: 2.697e+002 Mag.: 4.29
Ang.: 22.500

Job Title: R1
View Title:

Contour of SMin
Magfac = 1.000e+000
Gradient Calculation
-1.4259e+001 to -1.4000e+001
-1.4000e+001 to -1.3000e+001
-1.3000e+001 to -1.2000e+001
-1.2000e+001 to -1.1000e+001
-1.1000e+001 to -1.0000e+001
-1.0000e+001 to -9.0000e+000
-9.0000e+000 to -8.0000e+000
-8.0000e+000 to -7.0000e+000
-7.0000e+000 to -6.0000e+000
-6.0000e+000 to -5.0000e+000
-5.0000e+000 to -4.0000e+000
-4.0000e+000 to -3.0000e+000
-3.0000e+000 to -2.0000e+000
-2.0000e+000 to -1.0000e+000
-1.0000e+000 to -3.3848e-002
Interval = 1.0e+000
Axes

X

Y
Z

Results

Model Generation - Animation

mi.ttu.ee 54

FLAC3D 3.00

TU Bergakademie Freiberg
Professur Bergbau/Tiefbau
Step 4799 Model Perspective
11:26:40 Wed Jul 05 2006
Center:
X: 8.747e+001
Y: 5.562e+001
Z: 2.901e+001
Rotation:
X: 24.310
Y: 0.000
Z: 64.660
Dist: 2.697e+002 Mag.: 4.29
Ang.: 22.500

Job Title: R2
View Title:

Contour of SMin
Magfac = 1.000e+000
Gradient Calculation
-1.4228e+001 to -1.4000e+001
-1.4000e+001 to -1.3000e+001
-1.3000e+001 to -1.2000e+001
-1.2000e+001 to -1.1000e+001
-1.1000e+001 to -1.0000e+001
-1.0000e+001 to -9.0000e+000
-9.0000e+000 to -8.0000e+000
-8.0000e+000 to -7.0000e+000
-7.0000e+000 to -6.0000e+000
-6.0000e+000 to -5.0000e+000
-5.0000e+000 to -4.0000e+000
-4.0000e+000 to -3.0000e+000
-3.0000e+000 to -2.0000e+000
-2.0000e+000 to -1.0000e+000
-1.0000e+000 to -5.3657e-001
Interval = 1.0e+000
Axes

X

Y
Z

Results

Model Generation - Animation

mi.ttu.ee 55

FLAC3D 3.00

TU Bergakademie Freiberg
Professur Bergbau/Tiefbau
Step 5150 Model Perspective
11:26:49 Wed Jul 05 2006
Center:
X: 8.747e+001
Y: 5.562e+001
Z: 2.901e+001
Rotation:
X: 24.310
Y: 0.000
Z: 64.660
Dist: 2.697e+002 Mag.: 4.29
Ang.: 22.500

Job Title: R3
View Title:

Contour of SMin
Magfac = 1.000e+000
Gradient Calculation
-1.4203e+001 to -1.4000e+001
-1.4000e+001 to -1.3000e+001
-1.3000e+001 to -1.2000e+001
-1.2000e+001 to -1.1000e+001
-1.1000e+001 to -1.0000e+001
-1.0000e+001 to -9.0000e+000
-9.0000e+000 to -8.0000e+000
-8.0000e+000 to -7.0000e+000
-7.0000e+000 to -6.0000e+000
-6.0000e+000 to -5.0000e+000
-5.0000e+000 to -4.0000e+000
-4.0000e+000 to -3.0000e+000
-3.0000e+000 to -2.0000e+000
-2.0000e+000 to -1.0000e+000
-1.0000e+000 to -2.2474e-001
Interval = 1.0e+000
Axes

X

Y
Z

Results

Model Generation - Animation

mi.ttu.ee 56

FLAC3D 3.00

TU Bergakademie Freiberg
Professur Bergbau/Tiefbau
Step 5581 Model Perspective
11:26:57 Wed Jul 05 2006
Center:
X: 8.747e+001
Y: 5.562e+001
Z: 2.901e+001
Rotation:
X: 24.310
Y: 0.000
Z: 64.660
Dist: 2.697e+002 Mag.: 4.29
Ang.: 22.500

Job Title: R4
View Title:

Contour of SMin
Magfac = 1.000e+000
Gradient Calculation
-1.4184e+001 to -1.4000e+001
-1.4000e+001 to -1.3000e+001
-1.3000e+001 to -1.2000e+001
-1.2000e+001 to -1.1000e+001
-1.1000e+001 to -1.0000e+001
-1.0000e+001 to -9.0000e+000
-9.0000e+000 to -8.0000e+000
-8.0000e+000 to -7.0000e+000
-7.0000e+000 to -6.0000e+000
-6.0000e+000 to -5.0000e+000
-5.0000e+000 to -4.0000e+000
-4.0000e+000 to -3.0000e+000
-3.0000e+000 to -2.0000e+000
-2.0000e+000 to -1.0000e+000
-1.0000e+000 to -5.3751e-001
Interval = 1.0e+000
Axes

X

Y
Z

Results

Model Generation - Animation

mi.ttu.ee 57

FLAC3D 3.00

TU Bergakademie Freiberg
Professur Bergbau/Tiefbau
Step 5908 Model Perspective
11:27:05 Wed Jul 05 2006
Center:
X: 8.747e+001
Y: 5.562e+001
Z: 2.901e+001
Rotation:
X: 24.310
Y: 0.000
Z: 64.660
Dist: 2.697e+002 Mag.: 4.29
Ang.: 22.500

Job Title: R5
View Title:

Contour of SMin
Magfac = 1.000e+000
Gradient Calculation
-1.4174e+001 to -1.4000e+001
-1.4000e+001 to -1.3000e+001
-1.3000e+001 to -1.2000e+001
-1.2000e+001 to -1.1000e+001
-1.1000e+001 to -1.0000e+001
-1.0000e+001 to -9.0000e+000
-9.0000e+000 to -8.0000e+000
-8.0000e+000 to -7.0000e+000
-7.0000e+000 to -6.0000e+000
-6.0000e+000 to -5.0000e+000
-5.0000e+000 to -4.0000e+000
-4.0000e+000 to -3.0000e+000
-3.0000e+000 to -2.0000e+000
-2.0000e+000 to -1.0000e+000
-1.0000e+000 to -2.2811e-001
Interval = 1.0e+000
Axes

X

Y
Z

Results

Model Generation - Animation

mi.ttu.ee 58

FLAC3D 3.00

TU Bergakademie Freiberg
Professur Bergbau/Tiefbau
Step 6338 Model Perspective
11:27:13 Wed Jul 05 2006
Center:
X: 8.747e+001
Y: 5.562e+001
Z: 2.901e+001
Rotation:
X: 24.310
Y: 0.000
Z: 64.660
Dist: 2.697e+002 Mag.: 4.29
Ang.: 22.500

Job Title: R6
View Title:

Contour of SMin
Magfac = 1.000e+000
Gradient Calculation
-1.4167e+001 to -1.4000e+001
-1.4000e+001 to -1.3000e+001
-1.3000e+001 to -1.2000e+001
-1.2000e+001 to -1.1000e+001
-1.1000e+001 to -1.0000e+001
-1.0000e+001 to -9.0000e+000
-9.0000e+000 to -8.0000e+000
-8.0000e+000 to -7.0000e+000
-7.0000e+000 to -6.0000e+000
-6.0000e+000 to -5.0000e+000
-5.0000e+000 to -4.0000e+000
-4.0000e+000 to -3.0000e+000
-3.0000e+000 to -2.0000e+000
-2.0000e+000 to -1.0000e+000
-1.0000e+000 to -5.4064e-001
Interval = 1.0e+000
Axes

X

Y
Z

Results

Model Generation - Animation

mi.ttu.ee 59

FLAC3D 3.00

TU Bergakademie Freiberg
Professur Bergbau/Tiefbau
Step 6641 Model Perspective
11:27:25 Wed Jul 05 2006
Center:
X: 8.747e+001
Y: 5.562e+001
Z: 2.901e+001
Rotation:
X: 24.310
Y: 0.000
Z: 64.660
Dist: 2.697e+002 Mag.: 4.29
Ang.: 22.500

Job Title: R7
View Title:

Contour of SMin
Magfac = 1.000e+000
Gradient Calculation
-1.4164e+001 to -1.4000e+001
-1.4000e+001 to -1.3000e+001
-1.3000e+001 to -1.2000e+001
-1.2000e+001 to -1.1000e+001
-1.1000e+001 to -1.0000e+001
-1.0000e+001 to -9.0000e+000
-9.0000e+000 to -8.0000e+000
-8.0000e+000 to -7.0000e+000
-7.0000e+000 to -6.0000e+000
-6.0000e+000 to -5.0000e+000
-5.0000e+000 to -4.0000e+000
-4.0000e+000 to -3.0000e+000
-3.0000e+000 to -2.0000e+000
-2.0000e+000 to -1.0000e+000
-1.0000e+000 to -2.2819e-001
Interval = 1.0e+000
Axes

X

Y
Z

Results

Model Generation - Animation

mi.ttu.ee

Põleng, vajumine

13.11.2007 GIS päev 60

mi.ttu.ee

mi.ttu.ee

SPONTANEUS COMBUSTION

mi.ttu.ee

MINING SUBSIDENCE CH4

Tree

Tree
House Building 2

Factory

Tree Tree
REHABILITATION OF
MINE WASTE DUMP

CH4

ROCK BURST

Prof. JAN PALARSKI

mi.ttu.ee
METHANE DRAINAGE UND UTILIZATION

Prof. JAN PALARSKI

mi.ttu.ee
Sandstone

Shale

Void

Mixture

Pipeline
FILLING OF WEBER VOID

mi.ttu.ee
Abb. 2.22-2

Finite Element – Method (simulation possibility)

Pic.16; 2007-11-10

mi.ttu.ee

Mine Subsidence

Pic.24; 2007 – 11 10



Subsidence

B

B

A

O-Line Subsidence A

0

Standard figures:
Depth
Thickness
Subsidence

850 m
200 cm
in cm

Pic. 7; 2007-11-10



Maa-alune saladus?

13.11.2007

Vesi allmaarajatistes











txt: VESI ALLMAARAJATISTES

Margit Kolats, Ingo Valgma



Sissejuhatus

Allmaarajatised on allmaaehitised või allmaakaeveõõned, mis on rajatud e. läbindatud maapõue

ning mida katab looduslik kattekivim [1, 8]. Allmaarajatisteks loetakse näiteks tunnelid, punkrid,

kaevud ja teised kaevanduste kaeveõõned nagu šaht, šurf, stoll, kamber jt [9]. Eestisse on rajatud

Võrumaal kaks Piusa liivakaevandust, Tartumaal Aruküla liivakaevandus, Harjumaal Maardu ja

Ülgase fosforiidikaevandused, Ida- ja Lääne Virumaal on 14 põlevkivikaevandust (Kukruse, Kohtla,

Käva, Käva 2, Sompa, Ahtme, Tammiku, Estonia, Viru, Ubja, Ojamaa, Kaevandus nr.2, Kaevandus

nr.4), Ida-Virumaal Sillamäel on kaks uraanikaevandust. Laskemoonaladusid, punkreid ja

tunneleid on rajatud üle Eesti, kuid rohkem asub neid mereäärsetel aladel seoses sõjategevusega

1900. aastate alguses (Joonis 7-1).



Joonis 7-1 Allmaarajatised Eestis

See, et vesi allmaarajatistesse ja looduslikesse koobastesse koguneb, on loomulik ja erinevalt

allmaarajatistest ongi enamus koopaid vee voolamise tagajärjel tekkinud. Samas on enamuse

allmaarajatiste puhul siiski oluline, et need oleksid kuivad. Vaid mõnel juhul (näiteks

allmaahüdroelektrijaama, kanalisatsioonikollektorite jms) on vaja, et allmaarajatises oleks vesi, kuid

sedagi ajutiselt, hooldustöödeks tuleb vesi eemaldada. Enamus Eesti allmaarajatisi ei ole enam

kasutuses ja uusi ei ole veel rajatud. Seega saab rääkida enamuses hüljatud või suletud rajatiste

olukorrast. Samuti on kaevandustega3

.



Tuleb toonitada, et maa-alune rajatis ja kaeveõõs ei ole sama mis allmaarajatis. Maa- ja tee-alusel

kaeveõõnel on tehislagi ja tihti ka tehisseinad ja põrand. Nii kujuneb maa-alustes kaeveõõntes tihti

erinev olukord ja seda käesolev artikkel ei kirjelda (Joonis 7-2).





3

Kaevandus on tehnilises mäenduskeeles allmaakaevandus. Tehnilises mõttes on maa peal

paiknev kaevandamiskoht karjäär.



KAEVANDAMINE JA VESI





Joonis 7-2 Maardu maa-alune (tee-alune) tunnel, mis on vett poolenisti täis olnud selle

ehitamise alustamisest alates

Ühest küljest on vee paiknemine allmaakaeveõõntes hea, kuna see takistab sinna sisenemist ja

hoiab ära inimeste minemise ohtlikku, varisevasse ruumi. Kuna Eestis on tegemist lauskmaa ja

kihtmaardlatega, siis ei ole meil korrustega, e. sügavustesse suunduvaid allmaakäike ja Sanctumi

filmiga analoogseid olukordi ei teki (Joonis 7-3).



Joonis 7-3 Vesi koobastes [11]

Kaitserajatised

Suur osa Eestisse rajatud kaitserajatisi jäi lõpuni tegemata ning need jäeti maha või hävitati. 20.

sajandi alguses haaras poliitilisest pingetest vaevatud Euroopat enneolematu võidurelvastumise

laine. Kõikjal ehitati sõjatehaseid, sadamaid, teid ja kindlusehitisi. Esimese Maailmasõja eel ja ajal

rajati Vene tsaariimpeeriumi poolt hiiglaslik mere- ja rannakaitsesüsteem, mis paiknes Soome lahe

mõlemal kaldal. Esialgne projekt nägi ette kaevata tunnellaod, kas Lasnamäe paekaldasse

Kadrioru ja Varsaallika vahele, Nõmmele Mustamäe järsakusse või Viimsi pealava alla. Esimesed

neli proovitunnelit pikkusega 30 m raiuti Lasnamäe paekaldasse praeguse Purde tee tõusu ja

Maarjamäe vahel. Mingil põhjusel seal tööd ei jätkunud ja seiskusid. Pärast prooviladude rajamist

alustati kesklaotunneleid rajama paekaldasse Kadaka küla ja Tabasalu vahele. Umbes 10-meetrise

paekihi alla lõhati U-kujulised tunnelid kõrgusega 7 m, põrandalaiusega 9 m ja pikkusega 200 m

(Joonis 7-4). Tunneli väljapääsud on teineteisest 50 m kaugusel. Igas tunnelis pidi olema kaks

kõrvuti vagonetiteed. Lamedat gooti võlvi meenutavate lagede-seinte 0,9 m. paksust kivivooderdist

pidi niisketest kihtidest eraldama plekkisolatsioon. Kivivooderdis pidi kaetama betoonkihiga.

Transpordiks rajati eraldi raudteeharu, mis Rahumäe kalmistu lähistel ühines sõjasadama suunas

kulgeva kindlusraudteeliiniga. Tunneliehituse projektis oli ette nähtud 33-39 U-tunnelit, aga rajati

ainult 6 tunnelit. 1916. a. alustati klindiesise puhastamist eemaldades puud-põõsad ja varisenud

paas. Põhilised ehitustööd algasid 1917. a. varakevadel. Tunnelid tähistati numbritega loetuna

Kadaka tee poolt. 1917 aasta keskel jäeti töö objektil pooleli raha puuduse tõttu. Tunnelitel 1-3 oli

vooderdis seintel-lagedel enam-vähem olemas, ent põrandad olid viimistlemata. Tunnelis 4 oli

tehtud ainult toortööd, vooderdamiseni polnud jõutud. Tunnelid 5 ja 6 seisid algjärgus ehk polnud

lõhatud kogu sügavuses. Pärast teist maailmasõda ehitati kahele tunnelile 1 ja 2 ette betoonist

kaarjate külgkoridoridega tuumavarjendi sissepääsehitised [3, 6].



KAEVANDAMINE JA VESI





Joonis 7-4 Maailmasõja-aegse Peeter Suure Merekindluste maapoolsete kindlustuste

joonised (Arhivaal ERA.642.1.336)

Tänapäeval on tunnelite ümbrus tugevalt võsastunud ja prahti täis. Tunnelite sissepääsude ees on

varemetes paekivist laotud abi- ja laohooned. Hoonete ümber on nendega samakõrgused vallid.

Tunnelite sissepääsude ees on tiikide rida, milles on rohekas reostunud vesi (Joonis 7-10). Tunnel

1 mõlemal suudmel on hästi säilinud betoonist kaarjate külgkoridoridega varjendid. Tunneli

põrandas on näha keskel raudteerööpa süvendeid. Tunnelis pole vett. Tunneli suudmete ümber on

astang varisenud. Tunnel 2 esimene suue on viimistlemata ja on näha laotud võlvi, millest on juba

mõned kiviplokid välja poole surutud. Põrand, seinad ja lagi on viimistlemata. Tunneli põrandat

katab enamus aega vesi (Joonis 7-9). Umbes 100 m suudmest on toimunud varing ning

edasiminek on takistatud. Tunnel 2 teine suue on kinni varisenud. Tunnel 3 mõlemal suudmel on

hästi säilinud betoonist kaarjate külgkoridoridega varjendid. Tunnelis pole vett. Tunnel 4 mõlema

suudme esised on varisenud ja tunnelisse on tekkinud neli maa peale ulatuvat varinguauku.

Tunnelis pole vett. Kui eelnevate tunnelite kattekivimite paksus oli 10-15 m, siis selle tunneli

suudmete juures on see ainult 3-5 m. Tunneli 5 mõlemad suudmed on varisenud. Kattekivimite

paksus on 6-10 m paksune. Tunnelis pole vett. Tunnelit 6 kumbagi suuet pole enam näha, need on

arvatavasti kinni varisenud. Tunnelite uurimiseks mõõdistati Mäeinstituudi uuringute raames,

digitaliseeriti ja modelleeriti tunneleid ja varinguid nii makettide kui digitaalmudelitena (Joonis 7-5).



KAEVANDAMINE JA VESI





Joonis 7-5 Astangu U-tunneli makett

Vesi

Allmaarajatistes kogunev vesi on kas pinna-, pinnase- või põhjavesi. Põhjavesi tungib nendesse

allmaarajatistesse, mis ulatuvad allapoole põhjavee taset. Pinnasevesi liigub allmaarajatistesse

kas avade, lõhede või vettjuhtiva kivimi kaudu. Enamuses ligipääsetavatest kaeveõõntest on

olmejäätmed või ka rajatise sisemusest, toestusest või konstruktsioonist pärinev materjal. Kuna

paljuski vesi seisab, siis on see seetõttu reostunud. Vesi on veidi happeline ja roiskunud. Samas

on vee temperatuur allmaakaeveõõnele ja maapõuele kohaselt vaid 5-8 C° ja seega ei ole

hapendumise protsess aktiivne. On ka mitmeid kohti, kus vesi on läbipaistev, puhas ja lubjakivi

sees kas neutraalne või nõrgalt aluseline.

Kohtades, kus põhjavee või pinnavee tase paikneb allpool rajatise põhja, sõltub vee kogunemine

õõnde ka drenaažist e. vee ärajuhtimisvõimalusest. Nii on näha, et 1930. aastal oli Astangu

betoontunnelis vesi. (Joonis 7-6) Praegu, pärast Nõukogude armee tegutsemist selles rajatises ja

vee ärajuhtimissüsteemi rajamist ei ole seal vett. Kaeveõõs on olnud viimased aastakümned

praktiliselt kuiv ja püsiv (Joonis 7-7, Joonis 7-8).



KAEVANDAMINE JA VESI





Joonis 7-6 1930. aastatel oli Astangu betoontunnelis vesi [63]



Joonis 7-7 Kuiv betoontunnel 2011. aastal



KAEVANDAMINE JA VESI





Joonis 7-8 Kuiv betoontunnel 2011. aastal



Joonis 7-9 Astangu lubjakivivõlviga vesine tunnel



KAEVANDAMINE JA VESI





Joonis 7-10 Klindiesiste kanalite vesi

Humala allmaarajatiste süsteem rajati 20. sajandi algul ning neid oli ilmselt kaks ehk süsteemid 1 ja

3 olid siis ühendatud ja süsteem 2 oli eraldi. Käikude kinniajamise tõttu on hiljemalt 1960ndate

algusest peale olnud Humalas kolm süsteemi ehk 1 ja 3 pole ühenduses seega on teada Humalas

kolm suurt allmaakäikude süsteemi. Süsteemid on tähistatud numbritega 1, 2 ja 3, iga süsteem

koosneb pikast tunnelist. 1 tunnel on pikkusega 340m, 2 tunnelit on pikkusega 660m ja kolmas

tunnel on pikkusega 340m ning iga tunneli alguses on betoonist varjendid mille pikkuseks on 80m.

Varjendis on ruumide laius ja kõrgus vahemikus 3-4m. Lisaks kolmele süsteemile on Humalas üks

väiksem eraldi asuv betoonvarjend pikkusega 12 m. Maa-aluste käikude kogupikkus Humalas on

ca 1340 m, millest 630m käike on läbitavad. Käikudes on vesi ja veetud prügi [4]. Kolmanda tunneli

juures oleva varjendi ümbrusesse on toodud prügi. Tunnelis on näha paaris kohas vees vedelevat

prügi kuigi vesi on selge ja puhas (Joonis 7-11, Joonis 7-12).



KAEVANDAMINE JA VESI





Joonis 7-11 Humala kolmanda tunneli varjendi ümbrus



Joonis 7-12 Vesi Humala kolmandas tunnelis



KAEVANDAMINE JA VESI





Joonis 7-13 Vesi Vääna-Posti käigus

Kaevandused

Käesoleva artikli kontekstis on kaevanduste kaeveõõned samasugused allmaarajatised nagu

kirjeldatud kaitserajatisedki. Vesi siseneb, voolab ja väljub samuti ja samasugused on ka

probleemid. Peamine erinevus on siiski see, et allmaarajatis on rajatud mingiks pikemaajaliseks

otstarbeks ja/või inimeste viibimiseks seal. Seetõttu on allmaarajatis püütud rajada kuivale

kõrgusele ilma vajaduseta sundveekõrvalduseks. Kaevanduse kaevõõs on rajatud siiski maavara

sisse, maavara väljamiseks ja vaid ajutiseks kasutamiseks. Nii on see koristuskaeveõõntega.

Magistraal-, teenindus-, tuulutus-, veekõrvaldus-, pääste- jm kaeveõõned on rajatud siiski ka

väljapoole maavara lasukohta ja on suure tõenäosusega alles siiani ja ligipääsetavad inimestele.

Näitena võib tuua mitmeid artikli alguses loetletud kaevandusi. Nii näiteks voolab Maardu

fosforiidikaevanduse strekist mudavett tranšeesse ja madala veetaseme korral on sinna

kaeveõõnde võimalik siseneda, mis on äärmiselt varisemis- ja uppumisohtlik (Joonis 7-14, Joonis

7-15).



Joonis 7-14 Maardu fosforiidikarjääri tranšeed kuhu vesi siseneb kaevanduse strekist



KAEVANDAMINE JA VESI





Joonis 7-15 Maardu fosforiidikaevanduse streki suue

Piusa kaevanduste käigustik on veelgi parem näide varisemisohu tõttu, kuigi sealgi, kuivas

kohas pääseb vihma ja pinnavesi kambriteni ja õõnestab tervikuid. Vesi on olulisim Piusa

kaevanduste käikude ohtlikkuse põhjustaja, kuigi käigud on sisuliselt kuivad (Joonis 7-16, Joonis

7-17).



KAEVANDAMINE JA VESI





Joonis 7-16 Muuseumikoopana kasutatavas Piusa klaasiliivakaevanduses voolav vihmavesi



Joonis 7-17 Piusa liivakaevanduse vee, jää, tuule ja mäerõhu koosmõjul õgvendatud

tervikud

Põlevkivikaevanduste olukord sarnaneb osaliselt eelnimetatutega, osaliselt on aga erinev, kuna

käigud paiknevad allpool põhjavee taset ja on mittetöötavates kaevandustes täidetud veega.

Põhjapoolsed, e. kõrgemal lasuvat põlevkivi kaevandanud kaevandused on kuivad, e. sinna ei

ulatu põhjavesi, vaid kohati pinna- ja pinnasevesi. Kuna sel juhul on käigud maapinna lähedal, siis

jõuab mõnda kohta ka külmumis- ja sulamistsükkel, mis lõhub nii lae-, kui tervikute kivimit. Kukruse







kaevanduse strekkide põhjas on veekihi paksus 0 kuni 10 cm, mis on pärit sademetest (Joonis

7-18). Vesi on põlevkivimudane ja kaeveõõne laest tilgub vett [10].



Joonis 7-18 Kukruse põlevkivikaevanduse põhjapoolne kaeveõõs

Kaevanduste veekõrvaldusstollid töötavad kogu maailmas dreenidena. Nii ka meil Ubja

kaevanduses, kogudes läbi õhukese kattekivimi sademevett, põhjavett ja reovett, juhtides selle

väljavoolustolli kaudu vooluveekogusse. Sellise vee sulfaatsus on suhteliselt kõrge (Joonis 7-19).



KAEVANDAMINE JA VESI



Joonis 7-19 Vee väljavool Ubja põlevkivikaevanduse veekõrvaldusstollist

Kiviõli põlevkivikaevanduse püstšahti ja kaevanduse hoovi kaeveõõntes on üks tüüpilistest

juhtumitest, kus vesi koguneb betoneeritud kaeveõõne põhja (Joonis 7-20). Selle taga aga jätkub

sügavuse suunas kuiv šaht. Selline olukord on mitmetes korruselistes kaevandustes ja rajatistes.



Joonis 7-20 Kiviõli põlevkivikaevanduse šahtiõu

Vesi mõjub kahjustavalt nii looduslikule kivile, tehiskivile kui ka ehitiste sideainetele muutes neid

nõrgemaks. Vees sisalduvad lisaaineid nagu süsinikdioksiid, vääveldioksiid, väävelhapped ja



KAEVANDAMINE JA VESI





lahustunud soolad, võivad aeglaselt lahustada sideainet, mis annab võimaluse ka teistel

kahjustustetekitajatel pinda mõjutada. Lisaks veele mõjutab ehitiste olukorda temperatuuri

muutumine. Kivimid koosnevad erinevatest mineraalsetest ainetest, mis temperatuurimuutuste tõttu

paisuvad ja tõmbuvad kokku erinevalt. Paisumine ja kokkutõmbumine tekitab materjalis pingeid,

mille tagajärjel tekivad mikropraod. Mikropragudesse koguneb vesi, mis jäätudes suurendab oma

mahtu [2].

Üle Eesti on rajatud allmaarajatisi, milles on vesi sees, kuna need on rajatud allapoole põhjavee

taset või maapinna lähedale, kus jookseb kaeveõõntesse sisse pinnavesi. Enamus

allmaarajatistest on ohtlikud ja reostunud.



Viited

1. Maapõuetühjuse arukas kasutamine. In XIX aprillikonverentsi „Eesti

mere- ja maapõu ning nende arukas kasutamine. (Toim) Suuroja, K. Tallinn: Eesti

Geoloogiakeskus, 2011

2. TT Tarmatrade - http://www.tarmatrade.ee/tooted.php?cat=24 – 20.03.2011

3. Valgma, I. (2010).

Peeter Suure Merekindluse laskemoonalaod teadus- ja õppekeskuse muuseumi projekti

ettevalmistamine. Mäeinstituut.

4. Masing, M.; Lutsar, L. 2008. Nahkhiirte talvituspaikade inventuur Humalas veebruaris



2008. Sicista Arenduskeskus. Tartu. 1. osa (tekst ja joonised 1-14): 21 lk. (Masing-

Lutsar2008-0320-Humala1.pdf)



6. Gustavson. H. 1993. Merekindlused Eestis 1913-1940. Tallinn „Olion“

7. Heinsalu. Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinna „Valgus“

8. Mäeõpik - http://mi.ttu.ee/opik/ - 20.03.2011. Mäeinstituut

9. Maa-aluse maailma saladused - http://mi.ttu.ee/all - 20.03.2011. Mäeinstituut

10. Kolats, M., Valgma, I. 2010. Täitmatu kaevandus. Aprillikonverentsi teesid. (Toim) Suuroja,

K. Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus, 2010

11. Sanctum. Mängufilm. (2011). Austraalia