Põder piilub

Rästik

Tööstus

Pärand

Tööstuspärand

• Tööstuspärandi pildid
• Tööstuspärandi videod
• Tööstuspärandi blogi

Astangu

Pildigalerii: Kaevandatud maa

Head uut aastat!

Head uut aastat kõigile!

Suvepildid

Suvepildigalerii

Kakumäe sadam

Kakumäe port

Kivimaja

Hallrästas

Pihlakas

Eesti puud

Pihlakas- ilus, vastupidav ja kasulik:

Pihlaka õite lõhn meelitab ligi hulgaliselt mesilasi:

Pihlaka viljad on väikesed õunad, mis algul on rohelised ja hiljem värvuvad oranžiks:

Pihlaka lehed koosnevad väikestest sakiliste servadega lehekestest, mis on alt veidi karvased:

Talvel püsivad marjad (viljad, õunad) seni, kuni linnud need ära söövad või tuul maha raputab:


Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) pihelgas, pihlak, pihl, pihlapuu.

Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda pihlakas. Mitmeaastane heitlehine lehtpuu, alusmetsas kasvab ka põõsana. Paljuneb seemnetega, mille levikule aitavad kaasa marjadest toituvad linnud. Paljuneb ka kännu- ja juurevõsudega, võib kasvada ka mullaga kaetud okstest.

Pihlaka viljad on algul mõrud, pärast esimesi külmasid või sügavkülmutamist muutuvad veidi magusamaks. Neid kasutatakse vitamiini allikana ja need on abiks mitmete terviseprobleemide korral nagu köha, hingamisteede hädad ja nõrkus. Pihlakamarjad on nõrgalt mürgised, nii, et lapsed peavad arvestama, et liigsel söömisel võib tekkida oksendamine, pea- ja kõhuvalu.

Pihlaka puidust saab teha punaka läikega esemeid või mööblit. Libeduse tõttu on seda kasutatud vankri võllina.  Noori võrseid on kasutatud värvimiseks musta värvuse saamisel.

Pihlakat ei soovitata kasvatada õunapuude lähedal, kuna neil on suguluse tõttu samad kahjurid.

Pihalaka kohta on kirjutatud palju õpetusi ja selgitusi.

Heinarull

Artiklid

Artiklid

Dolokivi vee seest kaevandamine
Eesti artiklid
Eestikeelsed artiklid
Fosforiidi kaevandamise tehnoloogiad
Hämmastavad augud ja ökogigandid
Ingliskeelsed artiklid
Jalge all
Kaardistamine ja mäetööde plaanid
Kaevandamine ja keskkond
Kaevandamise mõju põhjavee tasemele
Kaevandatud alade kasutamine
Kaeveõõnte täitmine
Kust ja kuidas kaevandada?
Loodusblogi lingikogu
Maardu fosforiidilevila põhjavee kvaliteet
Maardu vee dünaamika
Maardu vee kvaliteet
Mäendus
Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõju
Põlevkivi kaevandamisest tulenevate hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos
Ruumimudelid mäenduses
Ubja põlevkivikarjääri ärastusvee päritolu
Vajumisalade kaardistamine
Varingud
Veeseire
Vesi allmaarajatistes

Ettekanded

Maa-alune maailm
Mäendus
Põlevkivi kaevandamise mõju Ida-Virumaa asumite kujunemisele

Papers

An evaluation of technological overburden thickness
Analysis of water removal parameters in mining sites
Computational groundwater monitoring and management system
Detection of Mine Collapses with Seismic Methods
Digitizing Mining Plans
Environmental impact of mining
Estonian oil shale resources calculated by GIS method
Explosives Handling
Geotechnical Processes and Soil-Water Movement with Transport of Pollutants
Influence of water discharging
Interpolation Techniques For Reserve Calculations
Low depth mining in Estonian oil shale deposit-Abbau von Ölschiefer in Estland
Map of oil shale mining history in Estonia I
Map of oil shale mining history in Estonia II
Mapping potential areas of ground subsidence in mining
Mine water and dewatering
Mine water as a potential source of energy
Mining Conditions for the Cement Industry
Mining influence on the environment
Mining influence on the water regime
Oil shale mining in Estonia and Russia
Oil Shale reserve calculations
Papers
Possibilities of mining under the mire
Post-stripping processes and the landscape of mined areas
Potential of underground minewater
Scholar
Sustainable phosphate rock mining
Technogenic water in closed mines
The future of oil shale mining
The impact of infiltration dam
The origin and amounts of removal water
Underwater blasting experiments
Usage of underground minewater
Vegetation restoration on opencast oil shale mines
Water Quality in Maardu Phosphate Rock Mining Area

IV