Ajalooline tuulejõul töötav rootorekskavaator

1742. aastal töötas Martin Peiter välja tuulejõul käitatava ja praamile paigutatud rootorekskavaatori millega süvandati Weseri jõge Bremeni lähistel.

Pendli jõul töötav ajalooline rootorekskavaator

Cornelius Redelykheid projekteeris 1774. aastal süvendusmasina, mis oli pendli jõul töötav praamil paiknev kahe rootoriga rootorekskavaator. Ühe rootori pöörde jooksul ekskaveeritud materjali maht oli 200 kuupmeetrit.

Rootorekskavaator

Rootorekskavaator on paljukopaline, pideva tööviisiga suure tootlikkusega raimamis- ja laadimismasin. Enim kasutatakse rootorekskavaatoreid ligniidi, e. pruunsöe kaevandamisel. Rootorekskavaatori tööorgan on rootor, millel asetsevad kopad. Maailma suurima rootorekskavaatori rootoril asetsevad 20 koppa mahuga 15 kuupmeetrit. Sellise masina tootlikkus on 240 000 massiivikuupmeetrit päevas.

Bucket Wheel Excavator (BWE) = rootorekskavaator

Esimene mobiilne aurumootoriga masin - auruekskavaator

1796. aastal valmistas Englishman Grimshaw neljahobujõulise Boulton & Watt aurumootoriga ekskavaatori millest küll pole säilinud jooniseid, kuid mis oli maailma esimene mobiilne aurumootoriga masin. 1804. aastal valmistas Oliver Evans esimese Ameerika mobiilse aurumootoriga masina - amfiib-auru-rootorekskavaatori, mis töötas Philadelphia sadama süvendamisel palju aastaid. 

Esimene rootorekskavaatori patent Ameerikas

1881. aastal patenteeris Charles A Smith Ameerikas rootorekskavaatori visandi. Ekskavaatoritööstus aktsepteeris aga vaid ühekopalisi ekskavaatoreid.

Esimesed rootorekskavaatorid

Esimesed diiselmootoriga rootorekskavaatorid tegi Humboldti masinatehas Kölnis. 1916. aastal valmistas see esimese rootorekskavaatori pruunsöe kaevandamiseks.