Otsing

Kuvatud on postitused sildiga 1920. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga 1920. Kuva kõik postitused

Soome külalised Eesti tehaseid waatamas. 1920

Soome kaubanduse akadeemia wanema kursuse üliõpilased, professorite Katara, Koiwistoineja Stigelli juhatusel jõudsid, nagu lehe lugejad juba teawad, laupäewal pärast lõunat laewa „Violaga" Tallinna. Külalised, kokku 53, mahutati kahte erawagunisse ja laupäewa õhtul kell 11 algas sõit Rakwere poole. Kaasa sõitsid meie poolt juhtidena kaubandus- ja tööstusministeeriumi ja haridusministeeriumi esitajad; ühtlasi sõitis laasa meie lehe toimetuseliige. 

Esimesena taheti tundma õppida Port-Kunda tsemendi wabrikut. Pühapäewa hommikuks oli wabriku juhatuse poolt wedur Rakweresse, wastu saadetud ja külalised sõidutati Port-Kundasse, kus tehase juhatus direktor Th. Hanseniga eesotsas wõõraid ülilahkelt wastu wõtsid. 

Praegu on Port-Kundas wäga suure ulatusega katsed käsil, nimelt tsemendi pöletamine põlevkiwi kütte peale ülewiimine. Wähemal määral katseid tehes on neeb tagajärgi annud, nüüd on suurem katse käsil. Paar päewa hiljem oleksime isegi juba põlekiwiga põletatud walmistsementi näha wõinud. Nüüd aga tutwuneti lubjakiwi ja sawi ettewalmistamise töödega enne kui ta põletamise ahjudesse läheb. Ka põlewkiwi pulbriks jahwatamise ja kuiwatamise sisseseadeid waadati. Peale kohvi joomist, mida tehase poolt korraldatud, sõidutati külalised jälle Rakwere vaataama. Seni kui uus raudruun ennast sõiduwalmis seadis, käidi kiirel sammul Rakweres Sakala nahawabrikut waatamas, mida nähtama huwitusega waadati. Pühapäeiva tõttu seisis töö. Sakala on lühikese aja jooksul pisikesest käsitsi nahaparkimise töökojast hästi warustatud uuema aja wabrikuks wäljakujunenud, kus töötatakse eriteadlase wäljamaalase juhatusel. Umbes ühe tunni järele jõuti jaama tagasi ja sõit läks erarongina Kohtla kaewandusesse.

Kohtla jaamas oli kaewanduse wedur wastas ja sõidutas külalised nõnda ütelda kaewanduse südamesse. Soome külalisi huivitas just eriti põlewkiwi. Õieti olla õppereisi korraldamise tagant tõukajaks olnud just Eesti põlewkiwi, kuna kaubanduse akadeemia direktor isiklikult sellest wäga huwitatud olnud (haiguse pärast ei ole wõinud kaasa sõita). Kaewanduse juhataja ins. Rofenbergi lahkel juhatusel käidi kaewandused läbi. Seletust andmas olid weel kaeivanduse keemikud Essen ja töö juhatajad. Waadati esisid (karjäär), lubjaahje, wäikest proowi destilleerimise ahju, kaewamise masinat, uut tööliste kolooniat ja lõpuks oli tubli kehakinnitus kaewanduse juhatuse poolt. Kõige paremas meeleolus sõideti õhtul Kohtla jaama tagasi, et Narma rongile külgeliidetuna edasi sõita.

...


Päewaleht, nr. 249, 2 november 1920

Esimesed kallutatavad roomikvagunid

1920ndatel said Ameerikas populaarseks roomikutega kallutatavad vagunhaagised (n Euclid Crawler Wagons). Neid veeti võimsate roomiktraktoritega ja täideti elevaatorkonveieriga greideritega. Tänapäevase karjäärikalluri valmistamiseni (Wabco Haulpak 1958) jäi veel üle 30 aasta.

Esimesed diiselekskavaatorid

1920ndatel aastatel hakati Saksamaal arendama diiselmootoriga ekskavaatoreid (näiteks Menck Model III). Neil oli mitmeid eeliseid ja puudusi võrreldes laialt-levinud auruekskavaatoritega. Aurumootor nõudis eelsoojendamist, ca 30 tonnine ekskavaator vajas 400 liitrit vett ja 60kg sütt tunnis. Diisemootoriga saavutati ekskaveerimisel väiksem erikulu. Diiselkütust ja jahutusvett sai hõlpsasti transportida. Diiselekskavaatorite tootlikkus oli siiksi auruekskavaatorite omast väiksem ja diiselmootori töötamise kiirust ei saanud reguleerida.

Esimene ühe aurumootoriga pärikoppekskkavaator

1920. aastal ehitas O&K ekskavaatori (O&K 16), mille pani tööle vaid üks aurumootor. Eelnevalt kasutati ekskavaatoritel kolme aurumootorit. Sellel ekskavaatoril kasutati tehnilise uuendusena keti ja hammasratta abil avatavat kopaluuki.

Esimene suruõhu e. pneumoekskavaator

1920. aastal ehitas Erie Steam Shovel Company bensiinimootoriga ekskavaatori GA-2, mis töötas suruõhukompressori ja pneumomootoritega. Heitgaaside soojus tõstis suruõhu temperatuuri 200 kraadini.

Kõige rõõmustavam nähtus 1920

Kõige rõõmustawam nähtus tänawusel näitusel

See oli -meie enda algatused ja leidused. Omamaa põlewkiwi, omamaa gips, omamaa käiad, omamaa wosworiit, omamaal walmistatud masinad, riistad, nahad, mänguasjad.

Fosforiidimatk



Wosworiidimaa, 1920

Kaubandus- ja tööstusministeeriumi looduswarade jaoskond on uurimise alla wõtnud kodumaal leiduwad wosworiidi ja glaukoniit-liiwakiwi. L.-w. jaoskonna juhat. hra Wiera seletuse järele sisaldawat meie kodumaaaa wosworiit kiwi kaunis rohkesti woswori, mis kunst-sõnnikuna suure tähtsusega on meie põllutööstusele. Praegu wäljamaalt ostes tuleb superwoswaadi puud kuni 100 mk. maksma. Glaukoniit-Iiiwakiwi sisaldab aga kuni 10 protsenti kaaliumi, mis n. n. kaali-soola all meil wäga tuntud ja mida põllurammuks õige laialiselt tarwitatud on. Ameerikas walmistatakse kaaliumi glaukoniidist, milles umbes 6-8% kaaliumi on, sellepärast tohiks loota, et meie glaukoniit küll ümbertöötamist ära tasub. Kuid ühte peab tähendama, kaalium on meie glaukoniidis liiga kindlasti seotud, nii et tema wäljasulatamine ehk raskust sünnitab. Hoopis enam lootust pakub wosworiitidest woswori saamine. Wosworiit- kui ka glaukoniitkiwid on riigi kesklaboratooriumisse analüseerimiseks antud. Wosworiidi ümbertöötamise masinate saamiseks on looduswarade jaoskond ühendusesse astunud Saksamaa sellekohase äriga.
Fosforiidimatk EW100