Kohtlas

Põlevkivimaal

Soome külalised Eesti tehaseid waatamas. 1920

Soome kaubanduse akadeemia wanema kursuse üliõpilased, professorite Katara, Koiwistoineja Stigelli juhatusel jõudsid, nagu lehe lugejad juba teawad, laupäewal pärast lõunat laewa „Violaga" Tallinna. Külalised, kokku 53, mahutati kahte erawagunisse ja laupäewa õhtul kell 11 algas sõit Rakwere poole. Kaasa sõitsid meie poolt juhtidena kaubandus- ja tööstusministeeriumi ja haridusministeeriumi esitajad; ühtlasi sõitis laasa meie lehe toimetuseliige. 

Esimesena taheti tundma õppida Port-Kunda tsemendi wabrikut. Pühapäewa hommikuks oli wabriku juhatuse poolt wedur Rakweresse, wastu saadetud ja külalised sõidutati Port-Kundasse, kus tehase juhatus direktor Th. Hanseniga eesotsas wõõraid ülilahkelt wastu wõtsid. 

Praegu on Port-Kundas wäga suure ulatusega katsed käsil, nimelt tsemendi pöletamine põlevkiwi kütte peale ülewiimine. Wähemal määral katseid tehes on neeb tagajärgi annud, nüüd on suurem katse käsil. Paar päewa hiljem oleksime isegi juba põlekiwiga põletatud walmistsementi näha wõinud. Nüüd aga tutwuneti lubjakiwi ja sawi ettewalmistamise töödega enne kui ta põletamise ahjudesse läheb. Ka põlewkiwi pulbriks jahwatamise ja kuiwatamise sisseseadeid waadati. Peale kohvi joomist, mida tehase poolt korraldatud, sõidutati külalised jälle Rakwere vaataama. Seni kui uus raudruun ennast sõiduwalmis seadis, käidi kiirel sammul Rakweres Sakala nahawabrikut waatamas, mida nähtama huwitusega waadati. Pühapäeiva tõttu seisis töö. Sakala on lühikese aja jooksul pisikesest käsitsi nahaparkimise töökojast hästi warustatud uuema aja wabrikuks wäljakujunenud, kus töötatakse eriteadlase wäljamaalase juhatusel. Umbes ühe tunni järele jõuti jaama tagasi ja sõit läks erarongina Kohtla kaewandusesse.

Kohtla jaamas oli kaewanduse wedur wastas ja sõidutas külalised nõnda ütelda kaewanduse südamesse. Soome külalisi huivitas just eriti põlewkiwi. Õieti olla õppereisi korraldamise tagant tõukajaks olnud just Eesti põlewkiwi, kuna kaubanduse akadeemia direktor isiklikult sellest wäga huwitatud olnud (haiguse pärast ei ole wõinud kaasa sõita). Kaewanduse juhataja ins. Rofenbergi lahkel juhatusel käidi kaewandused läbi. Seletust andmas olid weel kaeivanduse keemikud Essen ja töö juhatajad. Waadati esisid (karjäär), lubjaahje, wäikest proowi destilleerimise ahju, kaewamise masinat, uut tööliste kolooniat ja lõpuks oli tubli kehakinnitus kaewanduse juhatuse poolt. Kõige paremas meeleolus sõideti õhtul Kohtla jaama tagasi, et Narma rongile külgeliidetuna edasi sõita.

...

Päewaleht, nr. 249, 2 november 1920

Põlevkivi kaevandamise tehnoloogia

Põlevkivi kaevandatakse ava- ja allmaakaevandamismoodusel. Avakaevandamismooduse kaevandamisviis on  vaalkaevandamine. Allmaakaevandamismooduse kaevandamisviis on kamberkaevandamine. Vaalkaevandamisviisi tehnoloogiatena on kasutuses paljandamine draglainidega, hüdrauliliste ekskavaatoritega, mehaaniliste ekskavaatoritega, pindesifreeskombiniga, traktorkobestiga ja buldooseriga. Põlevkivi väljamistehnoloogiana on kasutuses lausväljamine puur- ja lõhketöödega, valikväljamine puur- ja lõhketöödega, valikväljamine traktorkobestiga, freeskombainiga, ekskavaatorkobestiga ja mehaanilise ekskavaatoriga. Allmaakaevandamise põlevkivi väljamistehnoloogiana on kasutuses tulptervikutega, puur- ja lõhketöödega kamberkaevandamine, nii konveierveoga kui raudteeveoga. 

Põlevkivi kaevandamist alustati maardla põhjaosast ja liiguti lõuna ja ida ning lääne suunas. 

Praegu paljandatakse enamus põlevkivi karjääris draglainidega.

 

Kaevanduses puuritakse, lõhatakse ja väljatakse põlevkivi, moodustades kambrid ja jättes kattekivimeid hoidma tervikud.

Kaevanduses laaditakse lõhketöödega kobestatud põlevkivi kopplaaduritega konveierile.

 

Põlevkivi rikastamiseks kasutatakse raskes vedelikus setitamist. 

  

Laavakombainidega kaevandati põlevkivi Ojamaa anomaalia alal ja selle lähialal 1970..2000 aastal.

 

Viivikonna

Küttejõu

Draglain

Kaevandamisviisid Eestis

Eestis on kasutusel põhiliste kaevandamisviisidena avakaevandamisel vaalkaevandamine ja aukkaevandamine ning allmaakaevandamisel kamberkaevandamine.

Põhiliste maavarade kaevandamisviisid on:

põlevkivi - vaalkaevandamine ja kamberkaevandamine

liiv - aukkaevandamine

lubjakivi - aukkaevandamine

turvas - väljakkaevandamine

Kiviõli

Mitutuhat tonni aastas Eestis kaevandatakse?

Avamusala

Avamusala on ala, kus kiht või kihind avaneb maapinnale.

Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär paikneb avamusalal ja seetõttu järgib selle ida- ja põhjaserv avamusjoont:

Karjäär nr. 3

Karjäär nr. 3 oli 1959. aastal otsingutega alustatud ja 1979. aastal täisvõimsuse saavutanud Eesti suurim põlevkivikarjäär. Karjäär sai pärast salastamise vähenemist Oktoobri nimeliseks ja pärast Eesti iseseisvumist Aidu nimeliseks.

NSVL suurim ( raskeim ) mehaaniline pärikoppekskavaator karjääris nr. 3:

Sompa põlevkivikaevandus

Kiviõli põlevkivikaevanduse peahoone

Kiviõli põlevkivikaevanduse peahoone 2012: 

search?q=Kiviõli;

label/Kiviõli

Tammiku põlevkivikaevandus

Tammiku põlevkivikaevanduses alustati kaevandamist 1951 a. paarislaavadega kraapkonveieri ja soonimismasina kasutamisega. Kamberkaevandamisele siirduti 1966 a. Kamberkaevandamisel kasutati kaevise laadimiseks laadimismasinaid ja toestamisel ankurtoestikku. Aastatel 1975 - 1981 toimus kombainiga laavakaevandamine. 1999. aastal lõpetati kamberkaevandamine.

Kaevandus

IV

Tervitustega tööstuspärandimatkajatele

Oktoobri / Aidu põlevkivikarjäär, Kohtla karjäär, Küttejõu karjäär, Küttejõu kaevandus, Kiviõli karjäär, Kiviõli kaevandus, New-Consolidated Gold Fields Ltd

Tööstuspärand ja mäendus

Tuhamäed

Tuha- ja teised mäed

Matk põlevkivimaal 1939

Sõites üle Tapa Narva poole näeb vaguni aknast algul tavalisi maakoha-pilte: ülesküntud põllulappe, heinamaid, siin-seal üksikuid metsatukki taluga nende vahel ja üle metsatuka mõnd kirikutorni. Jõudes aga Sonda jaamast läbi muutub järsku raudtee ümbrus. Jaamad ja rongi peatused nende ees sagenevad. Teeääred ja eriti jaamade ümbrus on tulvil täis värskelt ehitatud maju. Isegi veel jaamade ümbrusest kaugemale venib elamute pikk rida. Raudteest põhja ja lõuna pool, otse raudtee lähedal ilmub suuri tööstus hooneid. Kiviõli jaama juures lõikab raudtee otse ettevõtte keskelt läbi, jättes ühele poole kõrged tehased, töökojad ja pika rea kõhukaid Õlihoiu-paake ja teisele poole - ametnikkude elamute keskuse. Jalgsi ja jalgratastel sõelub ümber tehaste inimesi sinna ja tänna, ka jaamaesine kubiseb neist. Tehaste korstnad puhuvad välja võimsaid auru- ja suitsupilvi. Siin ja seal soisel lagendikul märkab silm neljakandilisi puutorne, mis jätkavad kaevanduse õhuauke. Aga juba liigub rong edasi. 

Uus üllatus tabab meid: raudteest põhja poole on kõrgesse üles kerkinud süngelt must tuhamägi. Terasköitest õhutee kaudu liiguvad aeglaselt tuhaga täidetud kopad üles mäe tipu poole, kus neid mingi jõud iseendast ümber kallutab. Kiviõli hooned õieti lõppenud, kui rong peatub Küttejõu jaama ees. Lõuna pool näeme endise lahtise kaevanduse kohal mahajäetud ilmatut kraavide rägastikku. Otse jaama juures aga asetseb suur kõrge ja väga mahukas põlevkiviludu, kuhu vedurite ja laadimislintide abil põlevkivi lae alla üles veetakse, kuna all maapinnal, lao serval teda teised inimesed äraminevaisse raudteevaguneisse laadivad. Räägitakse, et suurde lattu mahtuvat 10000 tonni. Kaugelt kaevandusest läheneb lookleva kitsarööpmelise tee kaudu puhkiv vedur kaevanduse vagonettidega laohoone tammi poole. 

Aga aega pikaks vaatamiseks ei ole. Rong liigub jälle ja viib meid peatuseta mööda uhkest Püssi jõujaamast, tehes seisaku vaid Püssi jaamas. 

Karl Luts 1939

Küttejõu radadel

Kes vaatab okste tagant?

Korduvad õnnetused maapinna sisselangemise läbi Kukruse kaewanduses

Hiljuti tõime Järwe walla, Kukruse küla põllupidajate kirja õnnetute juhtumiste üle tööloomade ja põllutööriistadega Kukruse kaevanduse kohal asuwatel põldudel maapinna sisselangemise tagajärjel. 

Nüüd teatatakse meile, et 30. mail jällegi üks sarnane juhus olnud, kus mees ühes hobuse ja adraga 2,5 sülda sügawusse auku langenud, kust neid suurte raskustega päästa suudeti. Ettetulnud õnnetuste juhtumiste, kui ka põllupidajatele sündinud kahjude üle esitas põllumeeste rühm riigikogus wabariigi walitsusele küsimise.

Senini ei ole wabariigi walitsus selle peale wastust annud. Nüüd kus õnnetud juhtumised edasi korduwad, tahaksime loota, et walitsus juba lähemal ajal neljapäeval põllumeeste rühma poolt esitatud küsimise peale wastuse annab ja kiirelt korraldusi teeb õnnetuste ärahoidmiseks ja kahjukannatajate põllumeeste kahjude tasumiseks. (Kaja 1924)