Sõites üle Tapa Narva poole näeb vaguni aknast algul tavalisi maakoha-pilte: ülesküntud põllulappe, heinamaid, siin-seal üksikuid metsatukki taluga nende vahel ja üle metsatuka mõnd kirikutorni. Jõudes aga Sonda jaamast läbi muutub järsku raudtee ümbrus. Jaamad ja rongi peatused nende ees sagenevad. Teeääred ja eriti jaamade ümbrus on tulvil täis värskelt ehitatud maju. Isegi veel jaamade ümbrusest kaugemale venib elamute pikk rida. Raudteest põhja ja lõuna pool, otse raudtee lähedal ilmub suuri tööstus
hooneid.
Kiviõli jaama juures lõikab raudtee otse ettevõtte keskelt läbi, jättes ühele poole kõrged tehased, töökojad ja pika rea kõhukaid Õlihoiu-paake ja teisele poole - ametnikkude elamute keskuse. Jalgsi ja jalgratastel sõelub ümber tehaste inimesi sinna ja tänna, ka jaamaesine kubiseb neist. Tehaste korstnad puhuvad välja võimsaid auru- ja suitsupilvi. Siin ja seal soisel lagendikul märkab silm neljakandilisi puutorne, mis jätkavad kaevanduse õhuauke. Aga juba liigub rong edasi.
Uus üllatus tabab meid: raudteest põhja poole on kõrgesse üles kerkinud süngelt must tuhamägi. Terasköitest õhutee kaudu liiguvad aeglaselt tuhaga täidetud kopad üles mäe tipu poole, kus neid mingi jõud iseendast ümber kallutab. Kiviõli hooned õieti lõppenud, kui rong peatub
Küttejõu jaama ees. Lõuna pool näeme endise lahtise kaevanduse kohal mahajäetud ilmatut kraavide rägastikku. Otse jaama juures aga asetseb suur kõrge ja väga mahukas põlevkiviludu, kuhu vedurite ja laadimislintide abil põlevkivi lae alla üles veetakse,
kuna all maapinnal, lao serval teda teised inimesed äraminevaisse raudteevaguneisse laadivad. Räägitakse, et suurde lattu mahtuvat 10000 tonni. Kaugelt kaevandusest läheneb lookleva kitsarööpmelise tee kaudu puhkiv vedur kaevanduse vagonettidega laohoone tammi poole.
Aga aega pikaks vaatamiseks ei ole. Rong liigub jälle ja viib meid peatuseta mööda uhkest Püssi jõujaamast, tehes seisaku vaid Püssi jaamas.
Karl Luts 1939
