Allmaakaeveõõs on selline maapõue rajatud (läbindatud) horisontaalne või kaldkaeveõõs, mille läbindamisel kaeveeõõne kattekivimeid ei ole eemaldatud. Šahti, surfi ja puuraugu puhul kattekivimid eemaldatakse, kuid kuna enamus kaeveõõnest on rajatud ilma katte- ja külgkivimeid eemaldamata, siis nimetatakse ka neid kaeveõõsi allmaakaeveõõnteks. Samuti eemaldatakse horisontaal- või kaldkaeveeõnte suudmete piirkonnas kattekivimeid, kuid enamus kaeveeõnest on rajatud maapõue ilma kattekivimeid eemaldamata.
Kuvatud on postitused sildiga Kaeveõõs. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Kaeveõõs. Kuva kõik postitused
Sump
Sump on kaeveõõs, mis asub šahti või karjääri alumises osas. Sumpa kasutatakse veekogurina või tõsteseadmete asukohana.
Kaeveala või kaevandamise ala?
Kaeveala on ala kus kaevatakse (digging). Näiteks kraavi kaevamise koht või peenramaa võivad olla kaevealad.
Kaeveväli ja kaeveõõs ja kaeveluba on sarnaselt segadust tekitavad mõisted. Need on kõnekeelsed ja veidi paigast nihkunud ning tekitavad mõnikord arusaamatusi. Kaeveväljal suure tõenäosusega kaevatakse nii kaevandamise (mining) eesmärgil kui kraavi kaevamise eesmärgil. Kaeveluba lubab kaevamist aga mitte kaevandamist. Kaeveõõnes on kaevatud kui seda läbindati, või on seda näiteks hoopis puuritud. Enamuses kaeveõõntes aga pärast läbindamist enam kaevamist ei toimu kuid neid kasutatakse kaevandamisel veoks, tuulutuseks ja veekõrvalduseks. Seega on kaeveõõs ebareeglipärane mõiste ja kuniks paremat pole leiutatud, tuleb sellega leppida - kuid kasutusel on ka mõiste - käik (kaldkäik, inimkäik - tähendades algselt seda, et sealt sai läbi käia)
Kaevandamise alal kaevandatakse. Kaevandamise ala võib olla karjäär, kaevandus või turbaväli.
Näiteks allolevast puistangust on sõelmeid ammutatud ja kallurile laaditud ehk sõelmeid on kaevatud. Kui väga vaja, siis võib seda ala nimetada kaevealaks. See on samas ka kaevandamise ala, sest ammutamine ja laadimine on kaevandamise operatsioonid ning sõelmete ladustamine ja käitlemine on kaevandamise protsessid.
Inimkäik
Inimkäiguks või lihtsalt käiguks nimetatakse kallakat allmaakaeveõõnt, mis on rajatud inimeste liiklemiseks. Inimkäigud rajatakse harilikult rööbiti bremsbergidega, tõstekallakutega, kaldšahtidega ja liugudega, sest neis kaeveõõntes on inimeste liiklemine keelatud (juhul, kui kaevist transporditakse konveieriga, on inimeste liiklemine lubatud).
Kraav
Kraav on avatud kaeveõõs, millel võrreldes oma suure pikkusega on väike laius ja sügavus ning sellel on harilikult trapetsikujuline põiklõige.
Veekõrvalduskraavi kaudu juhitakse vett. Kui kraavi lang on väike ja selle laius ning sügavus võimaldavad aeglast veevoolu, siis saab kraavi kasutada ka settebasseinina.
Allmaakaeveõõs
Allmaakaeveõõs on selline maapõue rajatud (läbindatud) horisontaalne või kaldkaeveõõs, mille läbindamisel kaeveõõne kattekivimeid ei ole eemaldatud. Šahti, šurfi ja ja puuraugu puhul kattekivimid eemaldatakse, kuid kuna enamus kaeveõõnest on rajatud ilma katte- ja külgkivimeid eemaldamata, siis nimetatakse ka neid kaeveõõsi allmaakaeveõõnteks. Samuti eemaldatakse horisontaal- või kaldkaeveõõnte suudmete piirkonnas kattekivimeid, kuid enamus kaeveõõnest on rajatud maapõue ilma kattekivimeid eemaldamata.
Šaht
Šaht on püst- või kaldkaeveõõs mis rajatakse kaevanduse avamiseks, kaevise veoks ( tõsteks ), tuulutuseks ja veekõrvalduseks. Šaht on suurem ja kapitaalsem kui šurf või pimešaht.
Šaht ei ole tunnel, stoll ega kaevandus.
Vene keeles on šahta kaevandus. Sellest ka etv vildaktõlge kaevanduse kohta:
Pimešaht
Pimešaht on püstkaeveõõs mis rajatakse kaevanduse kaevise veoks (tõsteks), tuulutuseks ja veekõrvalduseks. Pimešaht ei avane maapinnale vaid kaeveõõntesse, ühendades ülemise ja alumise korruse horisontaalkaeveõõsi, strekke, stolle või kveeršlaage. Pimešahte läbindatakse kas puurlõhketöödega või mehhaaniliste raimamismasinatega, šahtiläbinduskilpidega või hõõritsatega. Eestis pimešahte vaja ei lähe, või kui, siis tulevastes hüpoteetilistes süvakaevandustes või -rajatistes.
Ramp
Ramp on karjääris ja kaevanduses kaldtee, millel sõidavad autod, kallurid, veokid, laadurid ja rongid. Ramp võib olla sirge, kaardu, spiraal või serpentiin. Kaldkaeveõõsi on teisigi: tõstekellak, bremsberg, kaldšaht ja kaldstoll. Rambi kaldenurk sõltub masinast, mis sellel sõidab. Karjäärikallurile sobib 8 kraadi, liigendkallurile 15 ja konveierile 16 kraadi.
Stoll
Stoll on horisontaalne kaeveõõs ehk käik mille kaudu saab kaevandusse siseneda ja sealt väljuda. Stoll avaneb mäe või astangu küljelt. Stoll on eesti keelde tulnud saksa keelest, sõnast Stollen. Stolli nimega on seotud ka jõulukeeks stollen. Otsing "der Stollen aus dem Stollen" näitab mitmeid Saksamaa stolle, kus kas hoitakse, valmistatakse või müüakse stolleneid. Keeks on oma nime saanud pikliku ja kumera kuju järgi mis meenutab stolli. Stollid on olnud neis Eesti kaevandustes, kus on olnud astang avamusalal ehk avamusalakaevandustes.
Šurf
Šurf on püstine ehk vertikaalne või mõnikord täielikult või osaliselt kaldu asetsev kaeveõõs. Šurf on üldiselt suurem kui puurauk ja väiksem kui šaht. (Kui salvkaev viiks kaevandusse, siis oleks see šurf.) Šurf ühendab kaevanduse käiku maapinnaga. Šurfi kasutatakse tuulutamiseks ehk ventilatsiooniks, tagavaraväljapääsuks ja mõnikord ka kaablite või torustiku viimiseks kaevandusse. Peamine šurfi tunnus on see, et inimene mahub seda läbindama ehk mahub sinna sisse. Šurfi võib ka puurida näiteks suure läbimõõduga hõõruva puuriga ehk hõõritsaga. Šurfi läbimõõt on 2 kuni 4 meetrit ja sügavus Eestis vastavalt kaeveõõnte sügavusele ehk 3 kuni 75 m. Šurfil ei ole üldjuhul toestust ja vooderdust, nii nagu on šahtil.
Veekogur
Veekogur on kaeveõõs mis on karjääri või tranšee põhjas või streki või šahti põhjas ehk sumbas. Veekogurist pumbatakse sinna kogunenud vesi välja, et kaeveõõned oleksid kuivad. Kui pumpamine või vee ärajuhtimine lõpetatakse, siis täitub veekogur ja kaeveõõs veega.
Mõned näited veekoguritest:
Mõned näited veekoguritest:
Tellimine:
Postitused (Atom)