Esimene hüdrauliline ekskavaator

1914. aastal esitles Frank H Amstrong Ameerika Mäeinstituudile täiesti uut tüüpi ekskavaatorit. Sellel oli elektriline tsentrifugaalpump, mis pumpas õli nelja silindrisse mis liigutasid koppa edasi ja kahte, mis liigutasid koppa tagasi ja pöörasid ekskavaatorit.

Esimesed Saksamaa hüdraulilised ekskavaatorid

Esimese Saksamaa hüdraulilise ekskavaatori Atlas 600 tegi 1949. aastal H Weyhausen tehas. See oli universaalne ekskavaator, mida sai kasutada mitmete erinevate tööorganitega ja monteerida mitmesugustele sõidukitele, aga eelkõige põllumajandustraktoritele. 

Esimene hüdrauliline ekskavaator

1882. aastal ehitas Sir W G Armstrong kanali kaevamiseks esimese hüdrauliliste silindritega ekskavaatori. Üks 356 mm läbimõõduga ja kaks 254 mm läbimõõduga silindrit töötasid 110 baarise rõhuga liigutades koppa ja pöördplatsvormi kettide abil. 

Esimene hüdrauliline pärikopp-teleskoopekskavaator

Esimese hüdraulilise pärikopp-teleskoopekskavaatori tegi Bruneri 1948. aastal. Ekskavaator monteeriti neljarattaveolisele armeesõidukile mille esiiste pöörati tagurpidi.

Esimene täishüdrauliline ekskavaator

Esimese täishüdraulilise täispööratava 500 l kopamahuga ekskavaatori tänapäevases mõistes tegid Bruneri vennad ( Carlo ja Mario Bruneri ) 1948. aastal. Bruneri vennad müüsid patendi Prantsuse firmale Societe Industrielle de Construction d'Appareils Mecano-Hydrauliques (SICAM) 1954. aastal.  SICAM alustas Yumbo S25 hüdrauliliste ekskavaatorite tootmist lubades patendi kasutamist ka Priestmanil (Suurbritannia), Drottil USA-s ja Mitsubishil Jaapanis.  Sellest ekskavaatorist sai alguse hüdrauliliste ekskavaatorite tootmine nii Prantsusmaal, USA-s kui Jaapanis. 

Hüdrauliliste ekskavaatorite võidukäik

Pärast II Maailmasõda hakati Euroopas aktiivselt hüdraulilisi ekskavaatoreid tootma, et sõjakahjustusi likvideerida. Hüdraulilisi seadmeid hakati lisama põllumajandustraktoritele. Whitlock "Dinkum Digger" monteeritud Fordson Major-Tractor baastraktorile 1952. aastal (See masin oli edasiste traktor-ekskavaatorite eelkäija).

Esimesed Itaalia hüdraulilised ekskavaatorid

Itaalias alustati 1950-ndatel aktiivselt hüdraulilisi roomikvankril pöördkoppekskavaatoreid tootma. Ettevõtte turuosa vähenes pidevalt ja 1982. aastal omandas selle Fiat.

Bruneri ekskavaatorite võidukäik

Bruneri patendist alguse saanud hüdrauliliste ekskavaatorite tootmine sai Euroopas täie hoo sisse 1950-ndatel aastatel. Yumbo Y35 ekskavaatoril on peal Bruneri kaubamärk.

Esimene käiguajamita hüdrauliline ekskavaator

Esimese hüdraulilise ekskavaatori, mille alusvankril puudus ajam, tegi Norra masinatootja Brødrene Søyland A/S 1956. aastal. Brøyt X töötas kolmesilindrilise Rustoni diiselmootoriga. Ekskavaator tõmbas end edasi noole abil, surudes koppa vastu maad ja tõmmates kopavart ekskavaatori suunas. Hiljem said Brøyt ekskavaatorid sellise odava liikumismeetodi poolest kuulsaks.

Esimene Saksamaa hüdrauliline pärikoppekskavaator

Esimese Saksamaa hüdraulilise pärikoppekskavaatori Liebherr L300 tegi Hans Liebherr 1955. aastal. See ekskavaator töötas 25 hj Deutz mootoriga ja kaalus 5 tonni. Alusvanker sõitis kolmel paarisrattal, et vältida alusraami paindepingeid. Kopa asendit oli võimalik 180 kraadi muuta, muutes nii ekskavaatori pöördkoppekskavaatoriks. 

Esimene hüdrauliline teleskoopnoolega alusvankril greiferkoppekskavaator

Esimese hüdraulilise teleskoopnoolega, alusvankril, 48 hj mootoriga, greiferkoppekskavaatori Atlas 1500 tegi Weyhausen 1956. aastal. 135 kraadise pöörderaadiusega ja vastukaaluga 3,35 m pikkune nool oli pikendatav 5 meetrini. Ilma alusvankrita sarnase ekskavaatori Atlas 600 tegi Weyhausen 1949. aastal. 

Esimese Saksamaa täishüdrauliline pöördkoppekskavaator

Esimese Saksamaa täishüdraulilise pöördkoppekskavaatori B504 tegi Demag 1956. aastal. Ekskavaatoril oli 0,4 kuupmeetrine kopp ja 41 hj Deutzi kolmesilindriline diiselmootor kahe Pittleri kõrgsurvepumbaga kahe eraldi õliringe jaoks, mis käitasid nii tööorganit kui ka käiguosa. Tänu sellele, et ei olnud vaja kasutada enam trosse, trossitrumleid, trumlisidureid ja -pidureid kuna kõik see oli asendatud hüdrosüsteemiga, oli ekskavaatori mass 10 tonni 15 tonni asemel, kui see oleks olnud mehaaniline. Sellele arengule järgnesid kohe ka teised Saksamaa masinatootjad: Gottwald Hydro 35 1958. aastal, Gergen LG30, Mengele Hydromaticus ja Wieger M1560 Unidachs.

Hüdrauliline ekskavaator

Hüdrauliline ekskavaator on hüdroajami abil töötav ekskavaator. Eelkõige peetakse silmas põhioperatsioonide teostamist - ammutamine, pööramine, tühjendamine. Kui neid operatsioone teostatakse hüdromootorite ja hüdrosilindrite abil, siis on ekskavaator hüdrauliline. Paljudel ekskavaatoritel on ka käiguosa hüdrauliline e. ekskavaator sõidab hüdromootorite abil. Mobiilse ekskavaatori puhul on tavaline, et hüdropumpa käitab diiselmootor.