Maailma suurim pärikoppekskavaator

Senini maailma suurima pärikoppekskavaatori tegi Marion 1965. aastal. Ekskavaator sai nimeks Marion 6360 ja hüüdnimeks The Captain selle looja järgi.

Kopamaht 137,6 m3

Noole pikkus 66 m

Tühjenduskõrgu 47 m

Tõstevõime 137,2 t

Pikkus 97 m

Laius 27 m

Kõrgus 64 m

Kaal 12700 t

Võimsus 22,37 MW

Ekskavaator lammutati 1992. aastal pärast seda kui seal toimus tulekahju.

Hobujõul töötav pärikopp-süvendusekskavaator

1820. aastal oli hoolimata aurumootori olemasolulust siiski levinud hobujõul töötav lihtsa konstruktsiooniga praamil asetsev pärikoppekskavaator mis asetses praamil ja mille tootlikkus oli 16 kuupmeetrit tunnis. 

Eraldiasetseva auruajamiga vintsiga Otise pärikoppekskavaator

1854. aastal kasutati St Lawrence jõel Montrealis, Kanadas eraldiasetseva auruajamiga vintsiga Otise pärikoppekskavaatorit. (Otis power shovel)

Kahe hobujõuline pärilabidas

1846. aastal patenteerisid ameeriklased Daniel Carmichael ja Jason C Osgood kahe hobuse jõul töötava pärilabida vaatamata sellele, et Otise aurumootoriga pärilabidas oli töötanud juba 10 aastat.

Esimene suur Rootsi pärikoppekskavaator

1927. aastal ehitas Rootsi tehas Morgårdshammar 244 tonnise elektrimootoriga ja kolme kuupmeetrise kopaga pärikoppekskavaatori.

Põhjaluugiga ajalooline pärikoppekskavaator

1726. aastal patenteeris Dubois põhjaluugiga pärikoppekskavaatori. See valmistati ja rakendati tööle alles üle 100 aasta hiljem.

Ajalooline pärikoppekskavaator praamil

Milet de Montville ehitas 1745. aastal inimjõul töötava pärikoppekskavaatori, mis paiknes praamil ja millega ammutati liiva või puistamaterjali kanali põhjast. Inimesed ronisid mööda ratta sisepinda üles, et ratast pöörlema panna. Suurema ratta abil tõmmati vintsi ja köiega koppa ammutamise suunas. Väiksemaga vastassuunas.

Pärikoppekskavaator

Pärikoppekskavaator on ekskavaatori liikumissuunas e. pärisuunas avatud kopaga ühekopaline ekskavaator.

Pärikoppekskavaatori sünonüümid on otsekoppekskavaator, pärilabidas ja otselabidas.

Pärikoppekskavaatoreid on mehaanilisi ja hüdraulilisi. Ajam võib olla auruajam, elektriajam, hüdroajam, diiselajam jm.

Esimene pneumo-kopaluugiga ekskavaator

1914. aastal ehitas Weserhütte tehas pärikoppekskavaatori L18 mille 2,5 kuupmeetrise kopa luuki avati ja suleti pneumaatiliselt, e. suruõhu abil. 

Esimesed suure tootlikkusega pärikoppekskavaatorid

1906. aastal, kui Panama kuulutati Vabariigiks, toodi Panama kanali ehitamiseks üle 100 Ameerika pärikoppekskavaatori mis sõitsid raudteel. See tähistab suurte pärikoppekskavaatorite võidukäiku maailmas. Ekskavaatorid saavutasid Panama kanali rajamisel lõhatud kivimi ekskaveerimise tootlikkuseks 150...375 kuupmeetrit tunnis. 

Näiteks oli  3,8 kuupmeetrise kopaga Bucyruse ekskavaator 86 tonnise massiga.

Esimene auruekskavaator "Yankee Geologist" ( Otis power shovel)

Esimene auru(pärikopp)ekskavaator "Yankee Geologist" ehitati aastal 1836 William S Otise poolt. See tähistas uue "auruajamite" ajastu algust ekskavaatoritööstuses.

Esimene pööratava noolega terasest pärikoppekskavaator

1875. aastal ehitas inglise ettevõte nimega Ruston Proctor & Burton ( Patenteeritud James Dunbari poolt ) terasest pööratava noolega auruekskavaatori mille nimeks sai hiljem "Ruston Steam Navvy". Ekskavaatori nool tehti terastugevdustega tammepuust. Selle ekskavaatori kopa maht oli 1,5 kuupmeetrit. Ekskavaator kaalus 29 tonni ja aurumootori võimsus oli 11 hj. Patent nägi ette 360 kraadist noole pöördenurka, kuid reaalsuses saavutati 180 kraadi. 

Neid ekskavaatoreid tehti "Manchester Ship Canal" kanali kaevamiseks 58 tk. 1887. aastast alates kaevasid need 38 miljonit kuupmeetrit materjali 60 km pikkusel lõigul vaid 5 aastaga. Ühe päevaga (12h) täitis see ekskavaator 640 vagunit e. selle tootlikkus oli 1860 kuupmeetrit päevas. Keskmiselt saavutati tootlikkuseks 600000 kuni 900000 kuupmeetrit kuus. Seetõttu võib nimetatud tööd nimetada esimeseks suuremahuliseks suurte ekskavaatorite kasutamise projektiks ajaloos. 

Esimene aurumootoriga ühekopaline pööratava noolega pärilabidas praamil

1842. aastal täiendas John Duncan Otise pärilabidat ja paigutas selle praamile kasutades seda süvandusmasinana (draagina). Ajamis kasutati hammasrattaid ja aurumootorit.

Esimene aurusilindriga kopaluugiga pärikoppekskavaator

1881. aastal valmistas Industrial Works tehas Ohios raudteeekskavaatori, mille kopaluugi sulgemiseks ja avamiseks kasutati aurusilindrit sarnaselt tänapäevastele hüdraulilistele silindritele.

Esimene hüdrauliline pärikopp-teleskoopekskavaator

Esimese hüdraulilise pärikopp-teleskoopekskavaatori tegi Bruneri 1948. aastal. Ekskavaator monteeriti neljarattaveolisele armeesõidukile mille esiiste pöörati tagurpidi.

Demagi esimene paljandusekskavaator

1941. aastal tegi Demag 5,5 m3 kopaga 15,5 m ammutuskõrgusega mehaanilise pärikoppekskavaatori U35. See kaalus 319,5 tonni ja liikus 1,5 m laiustel roomikutel. Ekskavaatorit käitas neli elektrimootorit. 8 m kõrguse astangu ja 120 kraadise pööramise korral saavutas see tootlikkuse 125..250 m3/h. 

Otsekoppekskavaator

Otsekoppekskavaator on ekskavaatori liikumissuunas e. otsesuunas avatud kopaga ühekopaline ekskavaator.

Sünonüümid on pärikoppekskavaator, pärilabidas ja otselabidas.

Otsekoppekskavaatoreid on mehaanilisi ja hüdraulilisi. Ajam võib olla auruajam, elektriajam, hüdroajam, diiselajam jm.

Eesti kuulsaim otsekoppekskavaator Aidu karjääris:

Esimene hüdrauliline mobiilne pärikoppekskavaator

Esimese hüdraulilise mobiilse pärikoppekskavaatori tegid Bruneri vennad 1949. aastal. 1950-ndatel aastatel kasutati sellisi "kopplaadureid" Saksamaal laialdaselt. 

Inimjõul töötav ajalooline pärikoppekskavaator

1718. a. tegi Frenchman de la Balme inimjõul töötava pärikoppekskavaatori, mille kopa maht oli 0,4 kuupmeetrit, tootlikkus 0,7 kuupmeetrit tunnis 5 m sügavusest veest. Ekskavaator töötas praamil. Ekskavaatori käitamiseks läks vaja 10 meest.

Esimene üle 180 kraadi pööratava noolega hammasvööga terasest pärikoppekskavaator

1875. aastal tegi Šoti ettevõte "Alex. Chaplin & Co" esimese üle 180 kraadi pööratava noolega hammasvööga terasest pärikoppekskavaatori. See pani aluse tänapäevasele ekskavaatorinoolte pööramise tehnoloogiale hammasvöö ja hammasrataste abil. Enne seda pöörati noolt keti abil.